Tööstustel läheb toetuse saamine keeruliseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Inga Jagomäe ütleb, et majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi riiklike meetmete rakendusasutus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kust saab informatsiooni ka tööstus- ja tootmisettevõtete toetamise kohta.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul on kaubanduskoda mitteriiklik mittetulundusühing, mis koondab Eesti ettevõtteid. ?Meie tegevus toetab ettevõtluse arengut üldiselt läbi osalemise majanduspoliitika kujundamisel,? ütleb Raie. ?Kuid samas pakume tuge ka oma teenustega: kontaktpäevad, konsultatsioon ja koolitused.?

?Rahalisi toetusi kaubandus-tööstuskoda ettevõtetele ei jaga,? kinnitab Raie ning lisab, et seda teeb EAS.

EAS vahendab ka näiteks Euroopa Liidu toetust ehitusette­võtetele, kes soovivad siseneda Jaapani turule. Seda toetust on juba kasutanud palkmajade ehitaja OÜ Palktare.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressi­nõunik Heli Raametsa sõnul administreerib PRIA erinevaid põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetusi. ?Mullu jagasime 24 erinevat toetust kogusummas 1,8 miljardit krooni,? selgitab Raamets. ?Toetust saavad põllumehed ja toiduainetööstused, nt piima-, liha-, kala-, teravilja-, puu- ja köögivilja ning marjade töötlejad.? Samuti toetatakse Raametsa väitel põllumajandussaaduste kolmandatesse riikidesse eksportijaid, maaettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ja külaelu arendavaid ühendusi.

Tööstus- ja tootmisette­võtete laienemise või arenguga seotud projektid kuuluvad eelistatute hulka, kuna hindamisel ja on määrav ekspordikäibe kasv, uudsete tootmis- või juhtimismeetodite juurutamine ning uute töökohtade loomine.

Koolituse programmi eesmärk on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiend- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks.

Programmi ei kohaldata põllumajandustootjatele, metsamajandusettevõtetele ning alkoholi- ja tubakatööstusele. 2005. aastal on selle programmi eelarve 22 miljonit krooni.

Nõustamise programmi raames saavad nõustamistoetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ning väiked ja keskmised ettevõtted ? programmi suurettevõtetele ei kohaldata. 2004. aastal esitati programmile 345 taotlust 13,8 miljoni krooni mahus, 2005. aasta eelarve on 7,95 miljonit krooni.

Ekspordiplaani programmi raames on võimalik taotleda toetust nii ekspordiplaani koostamiseks kui ka selle elluviimiseks.

Seda toetust ei saa taotleda paljud toiduainetetööstuse ettevõtted. 2004. aastal esitati programmile taotlusi kogumahus 65,4 miljonit krooni, 2005. aasta eelarve on 26,5 miljonit krooni.

Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programmist oli tööstusettevõtetel võimalik toetusi taotleda 2004. aastal, kuid 2005. aasta alguses taotluste vastuvõtt ajutiselt peatati.

Teadus- ja arendustegevuse programmi raames toetatakse ettevõtete tootearendus- ja rakendusuuringuprojektide elluviimist. Programm on loodud tehnoloogilisest innovatsioonist tuleneva riski maandamiseks. Sellest tulenevalt on projektidel kaks põhilist kriteeriumi ? nad peavad sisaldama tehnoloogilist riski ning genereerima majanduslikku mõju.

Tööstusettevõtetele sobib eriti tootearendus­toetus, aga ka rakendusuuringu­toetus ja nende ettevalmistamiseks mõeldud eeluuringutoetus. 2004. aastal toetati sellel moel projekte 88 miljoni krooni ulatuses. 1. jaanuarist 2005 on taotluste vastuvõtt ajutiselt peatatud seoses eraldatud eel­arve ammendumisega võrrelduna menetlusse esitatud taotluste mahuga.