Jaht meelitab Euroopa raha Eesti metsa

Jahiturismiteenuse pakkujad Eestis võib jagada kaheks: erajahiturismikorraldajad ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kuna jahiturismi ressursiks on loodus, tuleb tegutseda loodussäästlikult.

?Loodust ekspluateerida ja selle arvel ahneks minna ei tohi,? toob Hõbemägi välja reegli, mida ükski korralik jahimees ei eira. Mati Hõbemägi sõnul hakati Imaveres jahiturismiga tegelema 1989. aastal, kui organiseeriti esimesed grupid.

?Jahiturismis loevad eelkõige kontaktid ja tutvused, eriti algusperioodil. Info levib jahituristide seas ka praegu suusõnaliselt. Korralik ja kvaliteetne teenus loob eelduse turisti korduvkülastuseks,? lausub Hõbemägi.

14 000 hektari suurune jahimaa Imaveres meelitab jahituriste mitmekesise loodusega ? kaunid rabad, sood ?, rikkaliku ulukipopulatsiooniga ja loomulikult Eesti ühe kvaliteetsema teenusega.

Majutust suudab Hõbemägi hetkel pakkuda kuni kuuele jahituristile üheaegselt, kuid lähiaja plaanidesse mahub ka majutusvõimaluste laiendamine kuni kuueteistkümnele turistile.

Toitlustust pakutakse samuti kohapeal, osa toidulauast tuleb jahisaadustest, teine osa valmistatakse kohapeal või ostetakse sisse.

Enamasti jõuab jahiturist Imaverre Tallinnast, kuhu ta on saabunud kas lennuki või laevaga.

Auto toimetab turisti pooleteise tunniga Imaverre, kus võetakse eine, misjärel minnakse metsa.

Peamisteks turistideks Imaveres on soomlased, sakslased, norralased, rootslased ja itaallased.

Tavaliselt on jahituristid üle keskmise sissetulekuga jahimehed, kes käivad Imaveres aasta läbi, kuid kõrgajaks on siiski sügis-talvine periood. Keskmiselt viibitakse kohapeal 3? 8 päeva.

Mati Hõbemägi arvates on määravaks teguriks eelkõige teenuse kvaliteet.

?Jahiturist hindab rajatiste seisundit ning jahi ettevalmistamisel tehtud töid. Rõõmu pakuvad lisaks jahile ka looduselamused, kaasa arvatud loomade ning nende jälgede nägemine,? räägib ta.

Peamisteks arengueeldusteks peab Hõbemägi korralike jahindusrajatiste väljaehitamist ? söödakohad, kõrgistmed, liha esmatöötlemis- ja jahutusruumid.

Küttimisel tuleks alles jätta tugevad isendid, kes kindlustaks elujõulise põhikarja. See oleks aluseks ulukite arvukuse stabiilsusele ja kindlustaks ulukipopulatsiooni hea geneetilise fondi.

Hõbemägi sõnul peaks pidevalt jälgima ka seda, et kütitud ulukite eest laekunud raha investeeritaks tagasi jahindusse.

Samuti loodab Hõbemägi, et peetaks kinni kehtivatest jahi- ning ohutuseeskirjadest, et oleks võimalikult vähe seaduserikkumisi ja ei tegeletaks salaküttimisega, mis tekitab korvamatut kahju ning rikub Eesti imagot jahituristide silmis.

MTÜ Eesti Maaturism nõukogu esimehe Margus Timmo sõnul on jahiturism elitaarne turismivorm. ?Kvaliteetselt korraldatud jaht on Eesti turismi jaoks väärikas toode. Muret valmistab eelkõige RMK jõuline tegevuse laiendamine ning eraettevõtlusele konkurentsi pakkumine maaturismi vallas, mis on toonud kaasa ebavõrdse olukorra turul,? tõdeb Timmo.

Mati Hõbemägi seevastu kiidab koostööd RMKga jahiturismi vallas. Ette on tulnud isegi turistide vahetusi.

?On olnud juhuseid, kus poole Eestis viibitud ajast peatub jahiturist minu juures, teise poole aga RMKs. Jahiturismi valdkonnas käib meil RMKga tervistav konkurents,? räägib Hõbemägi.

Üheks suurepäraseks alternatiiviks tavajahile on fotojaht. Fotojaht on enamikule meist kättesaadav, sest pole vaja erinevaid lubasid.

Mati Hõbemägi näeb fotojahil suurt potentsiaali lähitulevikus.

?Fotojaht nõuab teistsuguseid, pildistamiseks vajaminevaid rajatisi. See on huvitavaid elamusi pakkuv alternatiiv, raskemgi veel kui tavajaht,? lausus ta.

Kui jahiturismis toimub jaht enamalt jaolt kõrgistmetelt, siis fotojahi puhul sõltub kõik pildistatavast objektist. Parimad pildid saavad fotoaparaadiga jahimehed objektiga ühel tasapinnal viibides, see muudabki fotojahi kohati keerulisemaks tavajahiga võrreldes.

Edukas fotojaht nõuab head loodusetundmist ? pildistatava isendi elustiili, harjumuste ja elupiirkonna tundmist, õiget aastaaega jms. Loomulikult läheb vaja ka head fotovarustust. Margus Timmo sõnul on fotojahi sihtgrupiks tõelised loodusearmastajad.

?Fotojahi puhul seisab kõik hetkel oskusliku turunduse ja müügi taga,? lausub ta.

Loodusfotograaf Remek Meele sõnul seisneb fotojahi raskus ulukile võimalikult lähedale pääsemises, et saada head pilti.

?Lisaks loomade tundmisele tuleb ka fototehnikat tunda. Korralik varustus maksab kusagil 200 000 krooni. Peab jälgima, et oma tegevusega ei häiritaks ulukite igapäevaseid toiminguid,? räägib ta.

Meele sõnul pole ettevaatus liiast ka fotojahi puhul, sest jahimaadel pildistamas käies ei pruugi kohalikud jahimehed teada, et varajastel hommikutundidel võib veel keegi samas piirkonnas viibida.