Riik asutab kütusevaru haldamiseks aktsiaseltsi

Uus vedelkütusevaru seadus paneb loodava kütusevaru haldamisega seotud kulutused kütuseimportijate kaela, mis tähendab, et seaduse käivitumisel kerkivad kütuse hinnad tanklates.

Neste Eesti peadirektori Indrek Kaju sõnul paneb uus seadus importijatele maksu peale. ?Maks on alguses suhteliselt väike, aga see hakkab suurenema,? ütles Kaju. ?Tanklas kasvavad hinnad esialgu alla 10 sendi liitri kohta.?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vedelkütusevarude projekti juhi Alan Vahti sõnul tuleb aga 10­sendine hinnatõus alles 90 päeva varude haldamise korral ehk aastal 2010, sel aastal tuleb varumakse suuruseks umbes 1,5 senti liitri kohta.

Vaht lisas, et tegelikult võidavad lõpptarbijad uue täielikult tsentraalse vedelkütusevarude süsteemi loomisega 15 senti liitri kohta ehk umbes 150 miljonit krooni aastas.

?Kokkuhoid tuleneb tsentraalsest haldamisest, sest suurte mahtude tõttu on hoiukulud väiksemad,? selgitas Vaht. Tema sõnul on arvestatud, et praeguse süsteemi puhul peavad importijad varude haldamiseks tegema tohutuid investeeringuid uutesse mahutitesse, mille tarbijad kütuse hinna kaudu kinni maksavad. Samuti maksaksid tarbijad kinni selle, et osa importijate raha seisab varude soetamise all kinni.

Loodava äriühingu nõukokku nimetatakse pooled liikmed importijate hulgast, pooled riigi esindajad. ?Loomulikult on importijate esindajad huvitatud väiksemast maksest ehk lõppkokkuvõttes tarbijale soodsamast kütuse hinnast,? ütles Kaju. ?Loodava äriühingu eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid vedelkütusevaru hoiustamine minimaalsete kuludega. Selle eesmärgi täitmisel ei tohi lasta end mõjutada erinevatest lobirühmadest.?

Kasumi mittetaotlemise eesmärki kinnitas ka Vaht. ?Loodava äriühingu kasumi mittetaotlemise eesmärk tuleneb ka juba vedelkütusevaru seadusest, mille kohaselt majandusaasta jooksul ülelaekunud varumakse osa võetakse arvesse järgneva majandusaasta varumakse määramisel,? ütles Vaht.

Kui kõik läheb planeeritult, kuulutab president seaduse veel sel nädalal välja. Kehtima hakkab seadus päev pärast Riigi Teatajas avaldamist, käesoleva aasta varumakse määr kehtestatakse kahe nädala jooksul seaduse jõustumisest alates. Esimene varumakse tuleb importijatel tasuda hiljemalt seaduse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks ehk praeguse seisuga 15. aprillil.

Veel sel nädalal kuulutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja loodavale äriühingule juhi leidmise konkursi, esialgu hakkab tööle üheliikmeline juhatus. Ettevõtte nimeks saab suure tõenäosusega AS Eesti Vedelkütusevarude Agentuur.

Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve sõnul oleks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pidanud vedelkütuse miinimumvaru soetamiseks välja kuulutama riigihanke vastavalt riigihangete seadusele, mitte ostma ligi 50 miljoni krooni eest vedelkütust ?suvalise avaliku menetlusega?.

Majandusministeerium põhjendab riigihangete seaduses ettenähtud erandi kasutamist riigi julgeolekuga. Põhiline erinevus seisukohtades on ühe sõna definitsioonis: mida tähendab julgeolek. ?Riigihangete seaduses julgeolekuga seotud asjaolud tähendavad, et ei ole võimalik avalik menetlus,? ütles Sarv.

Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses ostis ministeerium ülisuurtes kogustes bensiini ja diislikütust selleks vormikohast riigihanget välja kuulutamata. Bensiini ostis riik 21,56 miljoni krooni eest Norra firmalt Statoil ASA ja diislikütust 24,94 miljoni krooni eest ASilt Saurix Petroleum.

Kohe-kohe kehtima hakkava uue vedelkütusevaru seaduse kohaselt peab edaspidi sellisteks hangeteks välja kuulutama riigihanke. Majandusministeeriumi arvates aga ei saa kütust riigihankega osta, kuna korrektne hange nõuaks liiga palju aega ja kütuse hind võib maailmaturul kiiresti liiga kalliks muutuda.

Euroopa Liidus on ainult üks riik, kes hoiab oma kütusevaru ainult oma territooriumil ? Austria, kõik ülejäänud riigid hoiavad risti-rästi siin- ja sealpool.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, kas võib kunagi juhtuda, et Eesti hakkab kellegi teise varu hoidma?

Arvan küll, et see võib juhtuda, kõik sõltub sellest, missugune on naftatransiidi perspektiiv, kui palju suudab Venemaa oma sadamate läbilaskevõimet suurendada. Kui meil jääb püttides tühja mahtu, siis loomulikult nendega midagi ette võetakse, mis on veel lihtsam kui kütuse hoidmine. See aeg võib saabuda, aga praegu on meil võimalik kütusehoidlaid hulka otstarbekamalt rakendada, kui seal lihtsalt kütust hoida.