EPL: Eesti leiutajate indu pärsib riigi ja firmade vähene huvi

Euroopa innovatsiooniraportis mahajääjate hulka langenud Eestis võtavad inimesed oma leiutistele patente kordi vähem kui lõuna- ja põhjapoolsetes naabermaades. Kui Soome annab oma kodanikele aastas välja üle 1000 patendi ja isegi Lätis-Leedus on neid üle saja, siis Eestis anti mullu välja vaid seitse patenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Patendiameti patendiosakonna juhataja asetäitja Monica Lauri nõustus, et Eestis antakse välja vähe patente, kuid ka taotlusi napib. See peegeldab tema sõnul otseselt Eesti majanduse seisu.

?Vähene patentide arv on Eesti majanduses valitseva olukorra tagajärg, suhteliselt vähe on nn tootvaid ettevõtteid, pigem eelistatakse allhanget või vahendustegevust,? ütles ta.

Samas registreeritakse osa Eestis leiutatud asjade patent välismaal seepärast, et seda välismaal müüa.

?Ja kuna Eesti ettevõtted on suuresti väliskapitali osalusega, siis läheb neis tehtav uurimis- ja arendustöö emafirma kaudu patenteerimisele ehk patent registreeritakse välismaal,? märkis majandusministeeriumi innovatsioonitalituse nõunik Tea Danilov. ?Samuti puuduvad Eesti ettevõtetel patenteerimistraditsioonid, peamiseks konkurentsistrateegiaks on konkurentide edestamine kiire tegutsemise teel. Seega võib vähene intellektuaalse omandi kaitse olla ettevõtete teadlik valik.?