ESTEVE Terminali kiire arengu tagavad vanametall ja autod

ESTEVE Terminali kasutuses on üle poole Paldiski Lõunasadama territooriumist. Eesti kapitalile kuuluva firma tegevuste hulka kuulub laevade laadimine ja lossimine, kaupade ladustamine ja ümberkomplekteerimine, tollilao teenused, laevade agenteerimine ja veel muid teenuseid. Kui samas tegutsev Alexela Terminal tegeleb naftasaaduste töötlemisega, siis ESTEVE kõigi muude kaupadega ? ümarpuidust ja turbast suuregabariidiliste põllumajandusmasinateni välja. Tegevuse efektiivust näitab omakapitali rentaablus, mis oli mullu üle 68%.

ESTEVE juhatuse esimehe Üllar Raadi sõnul alustati stividoritöödega Paldiski Lõunasadamas aastal 1997. Põhikaup tuli tollal vanametallina EMEXilt (tänane Kuusakoski, mis tegutseb ka praegu Paldiskis ? toim.) ja ümarpuiduna erinevatelt metsafirmadelt. Järgmine etapp oli aastal 2002, mil muutus firma omanikering ja hakati töötlema ro-ro-kaupu. Bremenhaveni?Harwichi?Cuxhawni?Paldiski?Turu liinil opereeriv Mann Lines kasvatas ja mitmekesistas oluliselt sadamat läbivaid kaubakoguseid. Selle tarvis ehitati uus kinnine ladu ja võeti juurde töötajaid. Kui aastal 2003 oli kaubamaht 460 000 tonni, siis mullu oli see juba 870 000 tonni, tänavu on aga plaanis töödelda juba 1,2 mln tonni erinevaid kaupu. Investeeritud on nii ladudesse kui ka tehnikasse. Eelmise aasta investeeringute maht oli ligi 20 mln krooni.

Konkurentsitult suurim kaubagrupp on vanametall, mida tuleb nii peenestatult, kokkupressitult kui ka gabariiti lõigatult. Raadi sõnul on Paldiski kogu Eesti, aga võib-olla ka Baltimaade suurim vanametalli ümberlaadiv sadam. Enamik vanametallist tuleb Eestist, kuid kiiresti kasvab nii Venemaalt kui Soomest saabuva transiidi osakaal. Kui Vene vanametall tuleb traditsiooniliselt raudteed mööda, siis Soomest saabub kaup väikeste laevadega Paldiskisse, kus see laaditakse ümber suurtele, kuni 45 000 tonni kaupa peale võtvatele laevadele ja läheb edasi Hiinasse, Koreasse ja mujale. ?See näitab, et meie laadimise kiirus ja efektiivsus ei jää maha Soome sadamate omale,? lausus Raad. Laevade lossimise ja laadimisega tegeleb kolm portaalkraanat ja viis mobiilkraanat. Lisaks on ettevõttel rida väiksemaid laadureid ja tõstukeid. Ainuüksi üks suur nüüdisaegne mobiilkraana maksab 10 mln krooni.

Ümarpuit on peamiselt Eesti eksport, Venemaa transiidi osa on viimastel aastatel vähenenud. Laadida tuleb ka kohalikku turvast, killustikku ja muud puistekaupa. Ekspordi osas võib nimetada veel ASi Kodumaja peamiselt Norra saadetavaid moodulmaju. Uusima tegevusena laadib ESTEVE raudteele suuremõõtmelisi ja raskeid kaupu SRÜ riikidesse saatmiseks. Kombainide ja tsisternide raudteeplatvormile kinnitamine on keerukas tegevus, mida sellises mahus mujal Eestis ei tehta. Siiani käis selline kaup läbi Soome. ?Oleme päris suure osa sellest kaubagrupist endale suutnud saada,? rääkis Raad.

Üks tähtsamaid kaupu, mille osakaal ESTEVE tööde mahus on aasta-aastalt suurenenud, on sõiduautod. Eelmisel aastal käis neid Paldiskist läbi üle 15 000, kuid juhatuse esimehe Üllar Raadi sõnul oleks võimalik aastas vastu võtta ja välja saata kuni 40 000 sõidukit. Praegu käivad läbirääkimised potentsiaalsete partneritega autoterminali ehitamiseks. Tulevikus on plaanis teha Paldiski Lõunasadamast Baltimaade suurim autode ümberlaadimise keskus. Sellega soovitakse osutada konkurentsi Soome Hanko sadamale, kust praegu käib läbi lõviosa Balti riikidesse tulevatest sõiduautodest.

Börsile minekuks pole ESTEVE täna valmis ja sellest pole ka omanikega juttu olnud, rääkis Raad. ?Esiteks pole meie ettevõte laiadele ringkondadele kuigi atraktiivne ja teiseks on meie tegevus seotud riskidega. Sõltume päris palju Venemaast ja muult tegevusalalt tulev investor ei söandaks oma raha sellesse ärisse panna.? Raad toob näiteks viie aasta taguse juhtumi, kus Venemaal keelati vanametalli vedu läbi Eesti. See andis otsekohe tagasilöögi siinsele transiidile. Aasta tagasi võeti see keeld maha ja nüüd on vanametalli töötlemise maht Paldiskis oluliselt kasvanud. Kuna ESTEVE areng on olnud kiire, pole ettevõttel finantseerimisega raskusi tekkinud. ?Oleme seni hakkama saanud ja loodame, et saame ka edaspidi,? lausus Raad.

Paljassaare sadamas tegutseva KS Stivideerimise ASi juhatuse esimehe Toivo Prommi hinnangul on Paldiski sadam konkurentsivõimeline ja suure arengupotentsiaaliga. ESTEVE juhtkond on tema sõnul suurte kogemustega ja väga professionaalne. ?Nad on varem tegutsenud Muugal ja kesklinna sadamas ning tunnevad asja,? lisas ta.

Muuga sadamas opereeriva ASi Stivis juhatuse esimees Hallar Pärss rääkis, et Eesti sadamaoperaatorid on kaubagrupid suures osas omavahel ära jaganud, et mitte tekitada sisemist konkurentsi. Kauba pärast konkureeritakse lätlaste, leedulaste, soomlaste ja venelastega. ESTEVE juhtidega on Stivisel Pärsi sõnul head töised suhted. Konkurentide tegemisi ta kommenteerida ei soovinud, kuid lausus, et palju sõltub sellest, kuidas Tallinna Sadam infrastruktuuri arendab, samuti sadama ja raudtee tariifipoliitikast. ?Muugaga võrreldes on Paldiski muidugi alles arenemisjärgus ja seal on ka head navigatsioonitingimused,? lausus ta. Pärsi sõnul sõltub stividorifirmade tegevus paljuski välistest teguritest ja olukorrast naaberriikides. ?See on raske ala, kus tulemusi väga palju ise mõjutada ei saa,? ütles ta.

Pean tunnistama, et polnud ESTEVE Terminalist varem kuulnud. Minul tekkis küll ESTEVE kasvu vaadates huvi ettevõtte vastu ? miks mitte kuuluda kiiresti areneva ettevõtte omanikeringi.

Tekiks vaid küsimus, kas ESTEVE sobiks Tallinna börsi noteerimisreeglite järgi investorinimekirja või põhinimekirja. See oleneb suuresti sellest, kui kaua suudab ettevõte nii tublilt kasvada ja kas omakapitali tootlus säilib. Nende näitajate põhjal leitaks ettevõtte turuväärtus. Investorinimekirja saamiseks peaks ettevõtte aktsiatest vähemalt 15% olema avalikkuse käes, põhinimekirja korral 25%.