Põllumajandusministeerium annab praegu mahepõllumajandusliku toidukraami eristamiseks välja mahemärki.
?See on garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt,? ütleb põllumajandusministeeriumi mahepõllunduse büroo peaspetsialist Rene Köster. Siiski pole mahemärgil olnud tootjate seas loodetud menu ja 810 mahetootjast on märgi kasutamise õigus vaid pooltel.
?Praegune riiklik mahemärk ei ole tootjate hulgas eriti populaarne nii oma kujunduse kui ka kalli omahinna tõttu,? tõdeb Köster. Sellepärast võtab ministeerium mahemärgi asemel alates kevadest kasutusele ökomärgi, mis Köstri arvates annab tarbijale suurema kindluse. ?Selleks, et tarbija teaks, et tegemist on ökoloogilise kaubaga, kontrollitakse tootmis- ja töötlemisprotsessi toidu algusest lõpuni,? kinnitab Köster. Märgi kasutamine on vabatahtlik ja tasuta, tuleb ainult täita nõudeid, mis kasutamisõigusega kaasnevad.
Ka keskkonnaministeerium (KKM) juurutab põhiliselt tööstuskaupadele ja teenustele mõeldud Euroopa Ühenduse ökomärgist Eestis. KKMi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialisti Irma Pakkoneni sõnul on märgise kasutamise eesmärk keskkonnahoidlikumate toodete kavandamise, tootmise ja tarbimise soodustamine.
?Märgist võivad vabatahtlikkuse alusel taotleda tootjad, importijad, teenuste osutajad, hulgimüüjad ja jaemüüjad,? rääkis Pakkonen. ?Ökomärgise omistamine põhineb toote olelustsükli analüüsil, mille alusel hinnatakse toote keskkonnamõju alates tooraine valikust kuni toote käibest kõrvaldamiseni.?
Lisaks 5000 krooni suurusele taotlemislõivule tuleb märgi kasutamise eest maksta aastamaksu 0,15% toote käibest, kuid see jääb vahemikku 8000?400 000 krooni.
Eestis on ELi ökomärgise kasutamise õigus ainsana Kreenholmi Holding ASil.
Mahepõllundus ei koorma keskkonda, taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid, keelatud on GMO.
Eesti Rohelise Liikumise uuringu põhjal on Eesti poodides populaarseim ökomärgis Põhjamaade Luik.
Tootevalikut kontrolliti kõikides suuremates poodides. Näiteks Tallinna Kaubamajas leidub 52 ökomärgisega toodet. Nendest 31 Põhjamaade Luige (Nordic Swan) märgiga. Prisma poodides kannab 90% ökomärgistega toodetest just Põhjamaade Luige märki. Euroopas on välja antud 700 luigemärgi litsentsi.
Näiteks Kreenholm toodab käterätte ja linasid Rootsi turule just luigemärgiga, sest märgi kodulehe andmetel teab Põhjamaades luigemärgi tähendust 67% elanikest ja 77% rootslastest peab brändi automaatselt usaldusväärseks, kui sellel on Põhjamaade Luige ökomärgis.
Autor: Kristo Mäe
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.