Riik võtab elektri hinna tõusust saadavast rahast veerandi dividendideks

Ettepaneku Eesti Energiast eelmisel aastal teenitud kasumi arvelt 97 miljonit krooni dividende välja võtta tegi rahandusministeerium.

?Ettepanek lähtub asjaolust, et äriühing on mitu aastat järjest teeninud märkimisväärseid kasumeid, mis võimaldavad ka investeerimisvajaduse rahuldamist ja laenude teenindamist. Samuti lähtume eeldusest, et 2005. aastal käivitub kasvuhoonegaaside heitekogustega kauplemine, mis võib kaasa tuua täiendavaid tulusid ja rahavooge, mida saaks kasutada investeeringuteks,? seisab seletuskirjas. Sulgudesse on lisatud, et aktsiate valdaja (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ? toim) ettepanek dividendideks oli null krooni.

Reformierakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, kes viibis eelmise nädala lõpul tööasjus USAs, ütles, et pole sellisest otsusest teadlik.

?Kui on otsustatud võtta Eesti Energiast dividende, siis on see suur viga,? lausus ta. Ansipi sõnul on tema olnud valitsuses alati kategooriliselt Eesti Energiast dividendide väljavõtmise vastu ja see seisukoht on ka protokollitud.

?Dividendide võtmisest pole juttugi olnud, küll aga on juttu olnud muust omanikutulust seoses saastekvootide müügiga, sest see oleks erakorraline tulu, millest riigil osa saada poleks mingi patt,? selgitas ta. Ansipi sõnul võiks sellisel juhul, kui riik võtab Eesti Energiast tänavu ligi 100 miljonit krooni välja, inimesed käsitleda elektrihinna tõusu kui nende täiendavat maksustamist, mida aga ei tohiks lubada.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et ehkki omanikul on juriidiline õigus äriühingust dividende välja võtta, on antud juhul tegu ebaõnnestunud otsusega. ?On ju selge, et valitsus lapib sellega oma maksuauke,? lausus ta.

Nestori sõnul on kõigi Eesti elanike huvides, et Eesti Energia suudaks investeerida ja teeks seda oma kasumist. ?Maksumaksjaile lubati, et maksureform jätab neile rohkem raha kätte, aga nüüd võtab riik teise käega osa sellest tagasi.?

Ka isamaaliitlase Kalle Jürgensoni hinnangul on vale panna maksumaksjat elektri hinnatõusu kaudu riigieelarve auke lappima. Ta juhtis tähelepanu riigi haldussuutmatusele, mistõttu on suur osa Euroopa raha jäänud Eestis kasutamata. ?See näitab, et riigieelarve olukord on ikka väga kriitiline, kui selliseid ekstreemseid otsuseid tehakse,? lisas ta.

IBM Eesti esinduse juht Valdo Randpere pani imeks, et Eesti Energia tohutu suurt investeerimisvajadust on kogu aeg kasutatud argumendina elektrihinna tõstmiseks, aga nüüd on 100 miljonit krooni justkui üle. Tema sõnul on tegu Eesti rahvale kuuluva ühistuga, mille eesmärk peaks olema inimestele võimalikult odavamalt elektrit müüa. ?Kui nüüd selgub, et investeerimisvajadus on väiksem, siis tuleks selle võrra hoopis elektri hinda langetada,? leidis ta.

Maksuekspert Paul Tam­mert ütles, et dividendide võtmine on küll omaniku õigus, kuid antud juhul aitab riik hinnatõusule kaasa. ?Kahte head ei saa: maksukoormust alandada ja hindu langetada,? lausus ta. Tammerti sõnul lasub poliitikutel vastutus Eesti konkurentsivõime tagamisel ja sel eesmärgil võiks riik monopoolseid struktuure hoides neist mitte kasumit välja võtta.

Rahandusminister Taavi Veskimägi kinnitusel teadis Andrus Ansip plaanist Eesti Energiast dividende võtta.

Kuidas nüüd, kui Eesti Energia on just elektri hinda tõstnud, tekkis mõte sealt ka dividende võtta?

Ettepaneku saastekvootide müügi arvelt erakorralist omanikutulu võtta tegi keskkonnaminister Villu Reiljan.

Neid kvoote ju alles hakatakse müüma ja pole­ teada, kui palju riik sellest teenib. Praegu on kõne all Eesti Energia eelmisel majandusaastal teenitud kasumi arvelt dividendide võtmine.

Kas pole mitte nii, et maksumaksja lapib oma kallinenud elektriarvega riigieelarve auke?

Kindlasti ei tule see 97 miljonit krooni elektri hinnatõusu arvelt. Need kaks asja tuleks lahus hoida. Elektri hind peaks suutma iseseisvalt katta kõik äritegevuse kulud ja ühekordsete tulude arvelt ei peaks seda tegema. Vastasel juhul pole äriühing jätkusuutlik.

Kas pole kummaline, et see otsus sündis valitsuses ajal, mil majandusminister Andrus Ansip oli tööasjus välismaal?

Ma ei mõista Ansipi praegust positsiooni. Vastav eelnõu oli kuu aega kooskõlastusringil ja sellele on alla kirjutanud nii Andrus Ansip kui ministeeriumi kantsler Marika Priske, kusjuures nad tegid seda ühegi märkuseta. Keegi ei protestinud. Pealegi olin ma Ansipi äraolekul, kui valitsus dividendide võtmise otsustas, ka majandusministri kohustes.