Toomas Rein ? Eesti Alvar Aalto

Toomas Reinu kavandatud ?valged tahukad? ? kolhoosikeskused Võrumaal Tsoorus ja Kobelas, Rapla KEKi peahoone, Pärnu KEKi elamud, kooli juurdeehitus ning spordihoone Otepääl jmt ? lubavad teda nimetada, tsiteerides arhitektuuriloolast Krista Kodrest, ?Eesti funktsionalismi kõige corbusier?likumaks, aga ka alvaraaltolikumaks arhitektiks?.

?Alvar Aalto on üks mu lemmikuid,? tunnistab Toomas Rein. Mõlemad tipud, nii Aalto kui ka Rein, on tegelnud ka sisearhitektuuri ja maalikunstiga.

Kahju, et Toomas Reinu nooruses tehtud ruumi­kujundustest ei ole jälgegi alles. ?Olen sisimas uhke luuletaja-näitleja Juhan Viidingu Õismäe korteri lahenduse üle, mis tegelikkuses ei jõudnudki teostuda, sest Viidingud kolisid enne Kadriorgu,? märgib arhitekt.

Kavandeid oleks praegu huvitav vaadata ja autor annaks need arhitektuurimuuseumi.

Maalima hakkas Toomas Rein kunstiinstituudi päevil õppejõud Märt Bormeistri õhutusel.

?Ma saan ennast värvis välja elada ja tavaliselt maalin jutti pool aastat järjest,? ütleb arhitektist kunstnik. Nüüd on tal just niisugune periood selja taga. Sada pilti ? linnad ja maastikud ? ootavad eksponeerimist aprillis toimuval näitusel Adamson-Ericu muuseumis.

Mõnel varasemal näitusel on Toomas Rein esitlenud arhitektuuri ja maaliloomingut koos ? maju makettidel, plaanidel ja piltidel.

Kurb on see, et mõned tema projekteeritud hooned on täna oma algsel kujul alles jäänud ainult piltidele.

Näiteks huvitavalt kavandatud keskusehoone Tsoorus on hävimas. ?Seal pidin kokku sulatama kaks erinevat maastikku ? rääma lastud vanaromantilise pargi ja lageda põllumaa,? meenutab arhitekt. Hoone põhjakülg tuli rangema ilmega, aga parki avanev saaliosa mängulisem, fassaadist eenduvate maast laeni akendereaga. Kuna Tsoorus oli juba rahvamaja, siis suurt saali polnud neil vaja ja koosolekuruumi projekteeris arhitekt voolava ja nooblina.

Kuna seinu pole vahel, siis hoonesse sisenejale avaneb läbi saali suurte akende vaade mõisaparki. Huvitava valguslahenduse saavutas arhitekt katuseakende lisamisega. Avatud saali ja kaminaruumi ilmele andis palju juurde dünaamiline lagi ja Helle Gansi julgete materjalide ja värvidega tehtud sisekujundus.

Märkimisväärne osa Toomas Reinu tööst ongi seotud maa-arhitektuuriga. Mart Kalm on sellele tõigale pühendanud terve peatüki (?Toomas Rein ja maa-arhitektuur?) mahukas monograafias ?Eesti 20. sajandi arhitektuur?.

Oma suurejoonelisi projekte kavandas Toomas Rein algul Eesti Maaehitusprojektis, siis EKE Projektis, täna on tal omanimeline arhitektuuribüroo.

Juba esimesed ehitised, mis Toomas Reinu ja Veljo Kaasiku koostööst tulid, kinnitasid end meie arhitektuurilukku ? maaehitusprojekti lisahoone Harju tänaval (1964?1967) ja Suure Munamäe vaatetorni (1939) peale­ehitus (1967?71). Muide, vaatetorni projekteerimisel on Toomas Rein järgmisel ringil. Tänavu suvel saab objekt ümberehituse käigus klaaslifti.

Arhitekti kavandatud elumajadest on tuntuimad Pärnu KEKi töötajatele ehitatud galerii- ja terrasselamud Vändras ja Pärnus.

?KEKi maju oli tore teha. Tellija oli ka hea ja kõik läks ludinal,? meenutab Toomas Rein. ?Kui Vändras me katsetasime väiksemaid galeriimaju, siis Pärnus tõmbasime ikka laia pintsliga.?

Legendaarse ?Kuldse ko­du? ilust ja võlust on vähe alles, sest elanikud on oma äranägemise järgi rõdusid kinni ehitanud ja muid detaile lisanud.

Kogenud arhitekt on ka eramuid projekteerinud. Nõukogude ajal nimetati seda haltuuraks, sest tehti väljaspool tööaega, aga loomulikult süvenenult, nendib ta. Alati võtab ruumiprogrammi koostamine üksjagu aega. Näiteks, 2004. aasta suvel valminud Villa Stina õnnestuski tänu põhjalikule programmile ja heale koostööle tellijaga, kes oli arhitekti endine töökaaslane EKE Projektist ja tahtis oma tütrele funkmaja.

Kolleegil on ilus vana, üks Nõmme esimesi maju, mis ehitati ajal, kui aedlinn oli jahiparadiisi öömajaks.Nüüd tegid vanemad suure krundi pooleks ja andsid osa noortele.

Kaaluti iga pisiasja, et kõik neljaliikmelise pere vajadused oleksid kaetud. ?Arhitektuurses mõttes olid krundil ilmakaared head. Kuna tänavapoolne külg on põhjas, siis saab lõunapoolde avada elutoad,? kommenteerib Toomas Rein, kes tükk aega nuputas, kuidas uut maja lahendada.

Aga lõpuks ? vanemate maja on ju kompaktne ja kaunis ning ta otsustas uue teha isegi samasuguste mõõtudega. Järjepidevuse märgiks.

Valge tahuka põhjapoolne külg on range, aga lõunapoolne tundelisem oma rõdude ja väänkasvudega. Hoonesse sisenejat võtab vastu voolav ruum ? köök ja elutuba, kabinet, pääs terrassile, ning siit läheb trepp üles ja üle lahtise elutoa kulgeb sild magamistubadesse. Sellelt sillalt rulluv vaade vanemate majale sümboliseeribki erinevate põlvkondade vahelist sidet.

Soklikorrusel paiknevad garaa?, katlaruum, saun ja külalistetuba.

Maja sisekujunduse tegi Toomas Reinu koostööpartneri Helle Gansi tütar Riia Oja. Selleski valdkonnas põimus erinevate põlvkondade side.

Toomas Rein ütleb, et iga töö tuleb endale meeldivaks mõelda ja teha. Väga palju oleneb ka tellijast.

Arhitekti vastutus on tohutu, sest paljuski kujundab keskkond meie mõtteid ja püüdlusi.

Autor: Tiina Kolk