Hullu lehma tõbi võis levida beebitoiduga

Teadlased kontrollivad väidet, et hullu lehma tõve inimesel esineva vormi tõttu Suurbritannias surnud noored inimesed said nakkuse juba 1970.-ndatel aastatel haigustekitajaga saastunud lastetoitu süües.

Suurbritannia nakkushaiguste spetsialist peab võimalikuks, et mõned lihatooted olid inimesele ohtlikud juba 16 aastat enne seda, kui hullu lehma tõbi üldse veistel avastati ja 25 aastat varem, kui haiguse inimvorm hakkas noori inimesi hauda viima, kirjutab Guardian.

Kui kartused tõeks osutuvad, tuleb meedikutel ilmselt tõppe senisest veelgi tõsisemalt suhtuma hakata, sest lähitulevikus ilmnevate haigestumisjuhtumite arv võib osutuda arvatust suuremaks ja haigus võib avalduda ka selliste sümptomitena, millest arstidele praegu veel aimugi ei ole.

Mikrobioloog Stephen Dealler hoiatab, et kuigi uute tõvejuhtumite arv on viimasel ajal Suurbritannias pidevalt vähenenud, võib tulevik tuua uue haigestumislaine, sest seni on haiguse tõttu surnud vaid lapseeas nakatunud inimesed.

Dealler selgitas, et 1980.-ndatel aastatel sõid britid massiliselt nakkusohtlikke lihatooteid ja hullu lehma tõbe põdenud veiste liha jõudmist inimeste toidulauale hakati piirama alles 1989. aastal.

Väikelastel peaks tõve inimvorm avalduma kiiremini, ent isegi neil võttis haiguse väljakujunemine aega umbes 25 aastat, märkis Dealler. Ta lisas, et kõrgemas vanuses nakatunud inimestel tekib haigus alles kuni 50 aastat hiljem.

Väide, mille kohaselt hullu lehma tõve inimvorm võib olla levinud arvatust märksa laiemalt, muudab kindlasti väga murelikuks ka verekeskused, sest teadaolevalt võivad tõbe põhjustavad haigustekitajad levida ka doonorvere kaudu.

Varasemate uuringute käigus on leitud vihjeid sellest, et nakatunud, ent mitte haigestunud brittide arv võib olla kordades suurem, kui senised prognoosid näitavad.

Lisaks on kõik seni haigusesse surnud inimesed kuulunud ühte kindlasse geneetilisse gruppi, ent haigustekitajat on leitud ka nende inimeste organismist, kes surid mõnel muul põhjusel ja kelle geneetiline ülesehitus on pisut erinev.

Suurbritannia hullu lehma tõve eksperdid suhtuvad Dealleri väidetesse esialgu üsna ettevaatlikult ja skeptiliselt, ent mitmed neist tunnistavad, et see versioon vajaks täpsemat uurimist.

Hullu lehma tõve inimesel esinev vorm kannab nime Creutzfeldt-Jacobi tõbi ja see lõppeb alati surmaga.