Konverentsiturism areneb suunal Tallinn, Tartu ja Pärnu

Kolme linna ühiseks kitsaskohaks on turismispetsialistide ja linnajuhtide sõnul ühelt poolt tänapäeva nõuetele vastavate konverentsikeskuste vähesus ja samas teiselt poolt atraktiivsete turismitoodete nappus.

Tegijate hinnangul aitaks palju kaasa keskse konverentsibüroo loomine, kuhu koonduks kogu informatsioon toimuva kohta. Samuti puudub ühine eesmärgistatud turundustegevus, mis aitaks Eestit kui riiki tervikuna müüa ja siia konverentsituriste mujalt maailmast tuua.

Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna konverentsiturismi peaspetsialisti Meeli Jaaksoo hinnangul jääb Tallinn konverentsihotellide vähesuse tõttu turismi kõrghooajal hätta suurürituste delegaatide võõrustamisega. ?Mitmed rahvus­vahelised konverentsid ongi seepärast liikunud naaberriikidesse. Lätis ja Leedus on juba olemas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud konverentsi­kohad, mis mahutavad kuni 1200 delegaati. Näitusepindade ega toitlustamisega pole mingeid probleeme,? ütleb Jaaksoo ja toob näiteks Riia Kongresu Namsi ja Vilniuse lähedal asuva Le Meridien Villon Resorti. ?Ka Tallinnas oleks lahenduseks uute konverentsi­hotellide turuletulek. Pidades silmas konverentsiturismi arengupotentsiaali, on Tallinnas turgu nii kolme-, nelja- kui viietärni hotellidele.?

Hetkel on pealinnas populaarsemateks konverentsipaikadeks kindlasti hotellid, kus pakutakse kvaliteetset ja terviklikku konverentsiteenust. Neis on olemas tehniline personal, tehnika, toitlustamine ja muu vajalik. ?Kui rääkida aga 21. sajandi konverentsikeskusest, siis selle mõiste alla ei kuulu praegu ükski kohtumispaik Tallinnas,? hindab konverentsiturismi peaspetsialist. Ta seletab lahti konverentsi­keskuse mõiste, mille all peetakse silmas kompleksi, kus on vähemalt üks suur multifunktsionaalne auditoorium, väiksemad seminari- ja sekretariaadiruumid, messi- ja näitusepinnad, kõik elementaarsed teenused, nagu kohvikud, internet, pangaautomaadid, turismiinfo, toitlustus, avarad garderoobid ja vestibüüli­ruumid, pakihoidla, ladustus, VIP-ruumid ja autoparkla. Kindlasti on plussiks konverentsikeskuse juurde kuuluv neljatärnihotell.

Meeli Jaaksoo visiooni kohaselt võikski Tallinna tulla tänapäevane multifunktsionaalne konverentsi- ja näitusekeskus, mille suurimas saalis oleks 3500 istekohta ja näitusepinda peaks olema vähemalt 1500 ruutmeetrit. ?Tänasel päeval saab Tallinn arvestada ainult väiksemate konverentside korraldamisega, mille osavõtjate arv jääb 100?500 piiresse. Suurtest konverentsidest, mille osavõtjate arv küünib kuni 3000 inimeseni, on Tallinna konverentsimaastikul veel vara rääkida, kuigi Eestis on piisavalt valdkondi, mille arengult ollakse juhtpositsioonil või esimeste hulgas,? nentis Jaaksoo.

Loomisel oleva Eesti Konverentsibüroo projektijuhi Tanel Sepa sõnul on pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist Eesti rahvusvaheline suhtlemine märgatavalt kasvanud. Esialgsetel andmetel majutus 2004. aastal Eestis 24% välisturiste rohkem kui 2003. aastal, kui siinsetes hotellides ööbis kokku 1,11 miljonit välismaalast.

?Ühelt poolt eeldab suurem konverentsi- ja ärituristide vool riiki nõudlusekohast infrastruktuuri (kolme- kuni viietärni­hotellid), teenindusmahtude ja -kvaliteedi valmisolekut, teisalt on nende olemasolu ning vastavale tarbijale suunatud turundus­tegevus rahvusvahelise tellija huvi tekkimise eelduseks Eesti kui konverentsireiside sihtkoha vastu,? ütles Sepp. Tema hinnangul on pakkumise puudumise tulemuseks juba väga lühiajalises perspektiivis nõudluse kasvu aeglustumine. ?Ebapiisavad teenindusmahud ja nende ebaühtlane jaotus teeninduspiirkonniti on tekitanud olukorra, kus Eestis toimuvad konverentsid ja seminarid on väga väikese osalejate arvuga (vaid 12 protsendil üritustest osaleb üle 100 delegaadi) ja valdavalt ühepäevased (60%),? tõi ta näite.

Konverentsikeskuste olemasolu koos hästitoimiva infra­struktuuriga loob linnast uue kaubamärgi.

Suvepealinnas Pärnus on kokku 56 erinevat konverentside ja nõupidamiste ruumi. Pärnu viis suurimat saali mahutavad teatristiilis 286?573 inimest. ?Samas tuleb märkida, et vaid üksikud suurematest saalidest on ehitatud spetsiaalselt konverentsisaalina, valdavalt on tegemist mitmefunktsionaalsete ruumidega,? tõdeb Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp. Tema hinnangul on aga Pärnu tugevuseks mitmekesised majutusvõimalused. Pärnus üheaegselt kasutada olevate voodikohtade arv ületab 3500. ?Meie rõhk on ka mitmekesisele lisaprogrammile linnas ja maakonnas nii loodusretkede kui kultuuriürituste näol,? lisab abilinnapea.

Esialgu jäävad Pärnu pärus­maaks valdavas osas siiski Eesti-sisesed konverentsid. Pärnu Konverentsibüroo juhataja Viivika Orula hinnangul oli läinud 2004. aasta Pärnus konverentside korraldamise seisukohalt stabiilne. Toimusid traditsioonilised Eesti-sisesed konverentsid, mis on juba aastaid Pärnut kui konverentsilinna ilmestanud. Palju oli ka ettevõtete seminare ja koolitusi. Rahvusvahelisi konverentse nappis. ?Peame rahvusvaheliseks vähemalt kaks päeva kestvaid üritusi, mille osavõtjatest on vähemalt 50% tulnud väljaspoolt Eestit,? täpsustab Orula. ?Kui aga lugeda rahvusvaheliste hulka ka välisfirmade firmasisesed üritused või konverentsid, kus teatav hulk inimesi on välisriigist, siis on pilt palju rõõmustavam.?

Viivika Orula hinnangul on hetkel Pärnus piisavalt ressurssi 200?300 osavõtjaga konverentside pidamiseks. ?Pigem oleme võtnud eesmärgiks tõsta pakutava kvaliteeti ning personaalset lähenemist igale konverentsile ja ideaalis igale konverentsikülalisele,? avab ta. Hiljuti loodud Pärnu Konverentsibüroo tahabki koostöös ettevõtjatega teadvustada Pärnut kui niinimetatud tervisekonverentside (wellness conferences) toimumise kohta. ?Pärnu linna optimaalne suurus võimaldab kujundada-müüa linna kui üht kompaktset konverentsi toimumise kohta laadis ?kõik Pärnu 46 000 elanikku on teie teenistuses?. Pakume ?hea äraolemise konverentse?, ?füüsilist ja vaimset tasakaalu tagavaid konverentse? turvalises ja meeldivas keskkonnas. Loomulikult seisab meil ees suur töö kõige selle saavutamiseks. Aga me oleme alustanud,? lubab Orula.

Tartu on asunud samuti jõulisemalt konverentsiturgu hõivama. Ülikooli pealinna kui konverentsikeskuse suureks potentsiaaliks on just eelkõige Tartu Ülikool ning teised ülikoolid ja kõrgkoolid, teadus- ja uurimisasutused. Kuigi neis toimuvad juba praegugi rahvusvahelised ja sisemaised teadusüritused ? konverentsid, kollokviumid, ümarlauad, seminarid ? on linna potentsiaal selles valdkonnas veel suuresti kasutamata. Ühelt poolt segab müüt, et Tartus polevat piisavalt palju hotellikohti ja konverentsi­saale, teisalt ei korralda teadusasutused nii palju üritusi, et auditooriumid ja majutuskohad vajalikul määral rakendust leiaks. Väljapääsuks oleks kõigi asjaosaliste koostöö.

?Et ettevõtjad julgeksid luua juurde rohkem hotellikohti ja konverentsisaale, peavad nad uskuma visiooni: Tartu on Eesti konverentsiturismi keskus, Conference City of Estonia,? avaldab arvamust Tartu abilinnapea Sven Illing. ?Et konverentsikorraldajad ja ülikoolid hakkaksid rohkem konverentse korraldama, peavad nad veenduma, et Tartus saab seda teha väga hästi. Esmalt tuleb üheskoos üle saada müütidest, et Tartus ei ole majutuskohti ja et Tartusse on raske pääseda.?

Ülikoolilinnas on konverentsiturul parasjagu suurimaks teenusepakkujaks Vanemuise Kontserdisaal, mis mahutab kuni 800 inimest. Vanemuise teatrimaja on umbes 100 koha võrra väiksem. Olulised paigad on samuti Atlantise Konverentsikeskus ja Tartu Ülikooli õppehooned. Majutuskohti on Tartu linnas 40, neist kaheksa hotellid.

Sel aastal on kesklinna lisandumas hotell Athena. ?Seal on 300?400 kohaga saal oma ajaloolises keskkonnas ja kaasaegse tehnikaga. See peaks kujunema ka üheks oluliseks konverentsipaigaks Tartus,? avab Illing.

Turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel märkimisväärselt elavnenud, kuid ei saa eeldada, et see kasvutendents jätkub automaatselt. Kasvu säilitamiseks ja suurendamiseks tuleb rakendada aktiivsemat, eesmärgipärasemat ja suuremahulisemat turundustegevust.

Tartus ja Pärnus näen tugevat potentsiaali. Tartu linnal on akadeemiline taust, mis tähendab võimalusi teaduslikele konverentsidele. Pärnu pakub kindlasti palju huvitavat meie endi turule ning samuti on neil suur võimalus panna enda kasuks tööle maailmas väga kiirelt populaarsust saavutanud uus trend ? konverentsid koos terviseedendusega.

Tallinnaga näeme eelkõige koostöövõimalusi. Hetkel ei jäta Tallinna võimsus teistele linnadele turuliidri osas suuri lootusi. Kui me vaatame näiteks transporti, siis nii sadama kui ka lennujaamaga on Tallinnal Pärnu ees võrreldamatud eelised. Riigi regionaalse arengu aspektist oleks lennuliiklus küll selline asi, mis minu arvates ei peaks Tallinnale keskenduma.

Pärnu lennujaama arendamise küsimus tuleb taas ja taas päevakorrale. Kuna konverentsiturismi juures on transport, selle mugavus, kiirus ja kaasaegsus üks võtmetegureid, siis peame tunnistama, et riik on jätkuvalt Tallinna-keskne. Eesti on mitme väga tugeva konverentsikeskuse jaoks piisavalt väike riik. Suured rahvusvahelised konverentsid näevad oma sihtkohana pigem Eestit kui riiki, mitte niivõrd üht või teist väike­linna. Edasine on juba läbirääkimiste ja koostöö küsimus, kes millist rolli täidab.

Tartu potentsiaal on eelkõige teaduskonverentsid, nt meditsiinikonverentsid. Kui rääkida Eesti-sisesest konkurentsist, siis on Tartul ja Pärnul suhteliselt võrdsed võimalused arenguks konverentsiturul.