Kuldar Leisi töökohad on justkui kandiku peal kohale toodud

Te olete iga kahe aasta tagant vahetanud töökohta? Kas olete ise väljakutseid otsinud?

Tegelikult on mind alati kustutud ja algusaastatel ei ütelnud ma ära ühestki edutamise pakkumisest.

Kas selline kiire töökohtade vahetus ei näita ebastabiilsust?

Alati on tegu olnud edutamistega ja see on pigem samm karjääriredelil. Ma ei taha teha 10 aastat ühte liigutust, ma otsin erinevaid kogemusi ja põnevust.

Te pole keskkoolis käinud. Miks valisite keskkooli asemel Õisu tehnikumi?

Põlva poisina polnud mul muud valikut. Põlvas oli ainus suurim tööandja Põlva Piim ja kui tahtsin sinna tööd saada tuli minna piimandust õppima.

Põlva Keskkool oli väga tugev kool. Kuidas nõustusid vanemad teie otsusega minna hoopis tehnikumi?

Eks see oli paras pauk vanematele. Aga kõige rohkem oli üllatunuid minu õpetaja, kes küsis vanemate käest, et on nad ikka kindlad, et julgevad nii pisikest poissi üksi nii kaugele õppima lasta.

Põlva Piimas tõusite pulbrivalmistajast tasapisi varustuse juhiks. Mis aitas teil 18aastase nolgina paista silma ja tõestada ennast 500 liikmelises meeskonnas?

Ju ma selline sebija tüüp olin, kes juhtkonnale silma jäi. Noorena ei anna ju endale aru ka, et kas ikka uues ameti hakkama saan aga julgus on pool võitu ning õnneks oli mul endasse usku. Mitmed minust targemad kolleegid ei julgenud tookord pakkumisi vastu võtta ja ma arvan, et see oli viga, sest mitu korda ei pakuta.

Töö kõrvalt läksite õppima TÜ majandust. Kohe peale kooli lõppu saite tööle Hoiupanka Lõuna regiooni asedirektoriks. Kuidas saite ilma kogemuseta nii kõrgele kohale?

See on minu põlvkonna õnn. See oli see aeg, kus sellised asjad olid võimalikud. Mind kutsus panka Põlva mees Mati Jostov, kes mind veidi tundis. Hoiupank hakkas Olari Taali juhtimisel viima läbi reforme ja ühtlasi viidi läbi ka verevahetus. Otsiti tööle noori, kes polnud kinni vanades taagades ja kellel oli tahtmist ennast tõestada.

1998. aastal kui Hansapank ostis ära Hoiupanga jäite teie töötuks. Kas teie teeneid ei vajatud või lahkusite ise?

Minu teeneid ei vajatud. Olin selline tüüpiline Hoiupankur, kes konkursi tulemusena jäi sõelalt välja ja tuli pangast ära tulla. Hoiupanga lagunemine tuli Eesti majandusele kindlasti kasuks, sest mitusada teotahtelist noort viisid Hoiupanga ?kultuuri? üle Eesti laiali uutesse töökohtadesse.

Kohe peale pangast lahkumist kutsuti teid Ühinenud Meiereide kommertsdirektoriks. See oli päev pärast Vene rubla devalveerimist, mis tõmbas hetkega kriipsu piimanduse kuldajale ja algas n-ö Vene kriis. Kui Te oleksite teadnud, et Venemaal on kriis kas oleksite selle ametikoha vastu võtnud?

Ilmselt ei oleks. Oleksin valinud turvalisema töökoha. See oli väga hull aega.

Juba kahe aasta pärast läksite Öselisse tööle. Kes teid sinna kutsus?

Mind otsis ülesse senine Öseli juht Olari Taal, kes teadis mind Hoiupanga ajast. Tal oli idee hakata mahla tootma ja mind kutsus ta selle mahla projekti vedajaks.

Teil õnnestus koos ka töötajaga õige pea osta Öseli omanikult firma ära kuigi A Le Coq oli samuti ostust huvitatud. Kas pakkusite A Le Coqist rohkem?

Meil oli omanikuga hea suhe ja saime kokkuleppele, et võrdse hinna puhul müüakse juhtkonnale. Tema poolt oli aus mäng ja ta ei läinud hinna üles kruvimisele.

Juba poole aasta pärast müüsite ise ettevõtte A Le Coqile. Miks?

Olime seisus, kus ettevõtte tehnika vajas investeeringuid. Vanade seadmetega oli tootmisel mahuline lagi ees. Olime valiku ees, kas võtta suur risk ja investeerida seadmetesse ca 30 mln krooni või võtta vastu A Le Coqi pakkumine. A Le Coqil ei õnnestunud otse omaniku käest osta ja kuna nad nägid, et Aural läheb hästi tegid nad sügisel sellise pakkumise millest polnud mõtet keelduda.

Kas peale Öseli maha müümist tekkis ka raha joovastus?

Otsest rahapuudust pole mul viimastel aastatel olnud ja seetõttu ei tekkinud. Maja ja auto oli mul olemas, suvila järgi vajadust ei ole, elu Lõuna-Eestis on odavam ning pere on suhteliselt askeetlik. Ega mul seda raha eriti ei kulugi.

Eelmine aasta tuli paljudel tippjuhtidel jääda pikaks ajaks varumeeste pingile. Kas ka Teid ähvardas peale Öseli müümist see oht, et kiiresti oma firma asutasite?

Tegelikult oleks tahtnud veel pikemalt jõudeelu nautida aga partnerid tahtsid kiiremini endale rakendust leida ja mul tuli kiirelt otsustada kas lüüa punti või mitte.

Kas seekord jääb teie ametiaeg taas paari aasta pikkuseks? Töötate firma ülesse ja müüte maha ja hakkate taas uusi väljakutseid otsima?

Ma ei ole oma töömeheelu ette planeerinud, et paar aastat ühes kohas ja siis kohe edasi. Majanduse kiire areng on pakkunud uusi väljakutseid. Mida aeg edasi seda stabiilsemaks elu muutub ning uue projektiga alustades ei pane ma kunagi lõpptähtaega kirja. Pealegi on eluolu Põlvas igati meele järgi.

Kuigi teid on ühe korra vallandatud, on teil siiski töökohtadega vedanud. Kõik töökohad olete saanud ilma konkursita otse pakkumisega. Kas olete hea lobi tegija?

Ma pole lihtsalt lahkunud üheltki ametikohalt uste paugutamistega. Olen töötanud mitmes Eesti mõistes suurfirmas ja endised kolleegid on mööda Eestit laiali. Kuna Eesti on piisavalt väike, siis teatakse kui sa töölt vabaned. Tuleb jätta endast positiivne märk maha.

Mida soovitate teistele töötajatele kuidas jätta endast märk maha.

Oma töötaja peaks hoida oma head renomeed ja oma firmast lahkumisel ei tohiks kolleegidega ega omanikuga tülli minna. Potentsiaalne tööotsija peaks ennast võimalikult laiale tutvustama ja töötama nii, et jääb pildile ja et tekib tutvusringkond, kes võiks tulevikus temast huvitatud olla.

Kuidas ise olete oma meeskonna loonud. Kas samuti kutsute tööle inimesi, kes on varasemalt silma hakanud?

Jah. Mitmete praeguste kolleegidega töötame Meiereide ajast koos. Öseli juhtkonnaga asutasime koos firma ja praegune Nordic Foodsi müügimeeskond on 100% Ösel Foodsist pärit, kusjuures nad ei tulnud otse Öselist vaid töötasid vahepeal ka mujal.

Te olite Öselis omanik ja ka nüüd asutasite oma firma Nordic Foodsi, kus töötate tegevjuhina. Kas te passiivset omanikustaatust ei tahaks nautida?

Arvan, et olen täna veel liiga noor, et jääda lihtsalt nõunikuks. Aga mida aeg edasi seda rohkem see teema aktuaalseks saab.

Nordic Foodsi asutamisega kaotasite mitu kilo. Kas selline närveldamine on ennast ära tasunud? Kas soovitate teistele?

Sellist närveldamist ei julge kellelegi soovitada. Alati on lihtsam olla kuskil stabiilse töökoha peal, kus tead vähemalt pool aastat ette, et see ametikoht veel olemas on.

Kas kardate kõige enam töökoha kaotust?

Mina ei karda, pigem häirivad mu töökohamuutused abikaasat.

Kas teie ebastabiilne eluviis ja pidevalt töökoha vahetused on mõjutanud ka perekonda?

Naise suurim mure on see, et millal tuleb see päev, mil tuleb kolida Tallinna. Õnneks tänaseni on õnnestunud leida rakendust Lõuna-Eestis.

Kõige suurem õnnestumine?

Koos meeskonnaga Aura kaubamärgi loomine oli kõige suurem õnnestumine, tänu millele tuli õige otsus Ösel osta ja siis müüa.

Suurim ämber?

Eraisikuna Hoiupanga ja Hansapanga aktsiate odavalt maha müümine. Tööalaselt aga arvamus, et kui miski on edukas Eestis, siis ilma pingutamata tuleb edu ka Lätis ja Leedus. Läksime Aura mahladega Baltikumi ja saime kõrvetada.

Miks te panga aktsiad maha müüsite?

Olin raha hädas ja mul polnud muud valikut, pere oli noor ja maja ehitamine oli pooleli.

On teil mõni teostamata unistus?

Oleksin võinud minna välismaale õppima.

Milline kogemus on teile juhiametis kõige enam kasuks tulnud?

Kasuks on tulnud töölise kogemus. Tänu sellele suudan mõista ka lihttöölisi. Tänu sellele, et suudan partneriga olgu see, siis lihttööline või tippjuht suhelda samal tasemel, on mul õnnestunud nii mõnigi oma tahe läbi suruda.

Milline omadus võiks teil kui juhil olema tugevam?

Peaksin olema jõulisem.

Kuidas lõõgastute?

Hobid ? (suitsu)saun, lauatennis jm ? aitavad lõõgastuda. Käin umbes viis korda nädalas kas pere või sõpradega saunas, tööjuttu seal ei aeta. Käime kuue-seitsme perega (kõik erinevatelt elualadelt) iganädalaselt läbi, teeme koos ratta-, paadi-, automatku. Enne saunaminekut toimuvad pallimängud isad vs pojad? See on väärtus, mida saab lihtsalt teha Põlvas, mitte Tallinnas.

Kuldar on vaieldamatult hea juht ning tubli meeskonnamängija. Rahulikkus on tema tavapärane olek, nii nagu ka naljaviskamine ning ka keerukates olukordades optimismi ning positiivse õhkkonna säilitamise oskus.

Häält ta reeglina ei tõsta, kuid ütlemistes on otsekohene, seda küll tavaliselt läbi

väikeste naljaviskamiste. Aga nagu öeldakse- igas naljas on terake tõde.

Kuigi närvilisi olukordi on olnud väga palju, ei ole ma Kuldarit tõepoolest näinud närvi kaotamas ning läbimõtlemata otsuseid tegemas. On täiesti tavaline, et keerukamate olukordade puhul tavatseb ta korraks aja maha võtta, teha üks korralik suitsusaun ning asjade üle rahulikult järele mõelda ning siis otsustada. Ja kui saunatamiseks mahti pole, lihtsalt pikalt ja põhjalikult oma meeskonnaga diskuteerida, et kõik plussid ja miinused läbi kaalutud saaks.

Kuid niikaua, kui otsus pole veel küps või teema tema enda jaoks veel korralikult läbi mõtlemata, võib antud teema osas temalt küll saada natuke ebamääraseid vastuseid, mis aga omakorda ongi tavaliselt diskussiooni algatajateks. Diskussioon ongi aga edasiviiv jõud.

Kuldari parim omadus on see, et ta on töökas. Tõesti temaga koostööst on ainult head mälestused - tubli, töökas ja sihikindel.