Meerits koondab ridu Swedbanki vastu

Meerits lausus, et on rääkinud mitme välisinvestoriga, kellega loodetakse ühist seisukohta leida. ?Võib öelda, et aktsionäridel on olnud omavahel kontakte ja siis on räägitud sellest, kuidas maailm paistab,? märkis ta, lisades, et enamasti on tegemist olnud Hansapanga asutajatega.

Swedbank on sidunud pakkumise õnnestumise vähemalt 95% aktsiate omandamisega, mis Meeritsa sõnul läbi ei lähe. 11eurone pakkumine aktsia eest on liiga madal, lisas ta.

?Mina olen igal juhul Heldur Meeritsaga sada protsenti samal seisukohal,? ütles Hansapanga väikeaktsionär, üks panga asutajatest Toomas Sildmäe. Ta kinnitas, et pakkumise tingimused on aktsepteerimiseks liiga viletsad.

Ka Hansapanga aktsionär ja asutaja Rain Lõhmus on enda sõnul kindel, et Swedbanki ülevõtmispakkumine ei õnnestu ning need eesmärgid, mis algul said seatud, ei täitu. Küsimusele, kas tal on Heldur Meeritsaga pakkumise teemal juttu olnud, vastas Lõhmus, et Hansapanga asutajad ikka suhtlevad omavahel ning et alati saavutatakse paremaid tulemusi, kui organiseeruda ja organiseeritult läbi rääkida. Kas Hansapanga asutajad ka üksteisele mingeid lubadusi on andnud, Lõhmus ei kommenteerinud.

Meerits kinnitas kahtlejatele, et nende tingimustega ei saa Swedbank Hansapanka välja osta ja on olemas üle 5% aktsionäre, kes pakkumisega kaasa ei lähe.

?Kindlasti ei saa Swedbank 95% sellise pakkumisega kätte, pigem on huvitav see, kas Swedbank oma pakkumist muudab ning mis pärast seda toimuma hakkab,? ütles Meerits. ?Nad on küll väitnud, et ei kavatse seda muuta, kuid nende seis on nii nutune, et nad võivad ümber mõelda.? Meerits ütles, et kui Swedbank tõstab piisavalt palju hinda, siis läheb neil pakkumine ilmselt läbi.

Investeerimispank East Capital, millel on Hansapangas 30 miljoni dollariline osalus, teatas samuti, et Swedbanki pakkumise hind on liiga madal. ?Hinda tuleb oluliselt tõsta või pakkumine kukub läbi,? ütles East Capitali fondijuht Aivaras Abromavicius.

Hansapanga väikeaktsionärid Endel Siff ja Tiina Mõis kommentaare eile Äripäevale anda ei soovinud, põhjendades seda kuulumisega Hansapanga nõukogusse. Nõukogu peab võtma seisukoha Swedbanki pakkumise suhtes kahe nädala jooksul pärast ametliku pakkumise avalikustamist. Küll ütles Tiina Mõis, et nõukogu kavatseb kasutada seda kahte nädalat täies mahus. Mõisa sõnul on nõukogu seisukohta aktsiamüügile oodata 14. või 15. märtsil.

Swedbankilt ei õnnestunud Äripäeval eile kommentaari Hansapanga väikeaktsionäride koondumise kohta saada. Swedbanki tegevjuht Jan Lidén on varem öelnud, et nemad mingil juhul oma pakkumist ei muuda ja on kindel, et aktsionäridele pakutakse head preemiat.

Üldisemalt pakkumist kommenteerides ütles Meerits, et kindlasti ei vaheta Swedbank Hansapanga juhtkonda päevapealt välja, kuid aja jooksul hakkab seal tema sõnul muutusi toimuma. ?See sõltub jällegi rootslaste tarkusest, kas nad suudavad neid inimesi kinni hoida või mitte. Praegu mul ei ole mingit alust arvata, et rootslased suudaksid targalt käituda,? lausus ta.

Swedbanki juht Carl-Eric Stalberg lausus sel nädalal uudisteagentuurile Dow Jones, et panga hüpoteekide üksus Spintab ja kaarditehingute üksus võivad tulevikus osaleda Swedbanki jaetegevuses Balti riikides ja Venemaal.

?Hansapangal on tugev kaubamärk ning neid ärisid ei konsolideerita Baltimaade siseselt,? kommenteeris Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt eile. Neivelti sõnul annab parima tulemuse kogemuste jagamine, mitte tsentraliseerimine.

Kui vaadata aktsionäride arvu, siis peaks Heldur Meerits edukas olema, minu jaoks on see küll positiivne uudis, kommenteeris Hansapanga väikeaktsionär Neinar Seli, kes omab panga aktsiaid ASi Rondam kaudu.

Seli lisas, et ole Meeritsaga Swedbanki pakkumise teemal suhelnud, kuid teda igal juhul selline initsiatiiv rõõmustab.

Ta tõi ka näite Rakvere Lihakombinaadi kohta, kus väikeaktsionäride konsolideerimine suuromaniku ülevõtmispakkumise korral osutus edukaks.

Mis puudutab Swedbanki ülevõtmispakkumist üldiselt, arvas Seli, et rootslased on osa aktsionäridega eelnevalt diskuteerides väga inetult käitunud. ?See on räige börsireeglite rikkumine, seda tuleks tegelikult päris tõsiselt uurida.?

Swedbanki ülevõtupakkumise tegemisel abistanud Joakim Helenius ütles, et selliste pakkumiste puhul on iga aktsionäri enda asi oma huvide eest seista.

?Heldur on aktsionär ja tal on igati õigus oma arvamus teatavaks teha, niikaua kui tema aktsiad on mängus. Tegemist on ju vaba turuga,? sõnas Helenius.

Ta lisas, et see, et grupp sarnaselt mõtlevaid inimesi koondub, on täiesti aktsepteeritav, selles ei ole midagi halba.

?See, mida Heldur Meerits teeb, ei mõjuta pakkumist kui sellist,? väitis Helenius. ?Kui see õnnestub, siis õnnestub, kui mitte, siis mitte. Kui keegi usub, et pakkumine praegu muutub, siis ta ei tea, kuidas need asjad suures maailmas käivad. Pakkumise õnnestumine sõltub ikkagi suurtest väikeaktsionäridest,? oli Helenius kindel.

Heldur Meerits on ka varem börsifirma ülevõtmispakkumistele vastu seisnud.

2002. aastal tahtis Liviko suuromanik NG Investeeringud väikeaktsionäridelt ettevõtte aktsiad 17,5 krooniga välja osta üle võtta. Tookord leidis Meerits, kes oli oma firma kaudu Liviko väikeomanik, et õiglane hind oleks vähemalt 30 krooni ning väikeaktsionärid otsustasid õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda.

2004. aastal otsustas kohus Meeritsa hagi rahuldamata jätta.

Swedbanki taotlus Hansapanga aktsiate väljaostmiseks kehtib 1. märtsist kuni 4. aprillini. Selle käigus ei tohi pakkumist muuta aktsionäride kahjuks. Samas võib Swedbank hiljemalt kümme päeva enne pakkumise tähtaega loobuda ühest või mitmest pakkumise tingimusest või tõsta pakkumise hinda.

Kui seni on Swedbank sidunud pakkumise õnnestumise 95 protsendi aktsiate kättesaamisega, siis selle tingimuse nad võivad tühistada ja rahulduda näiteks väiksema osa aktsiatega. Samuti võivad nad pakkumise käigus tõsta senise 11eurose väljaostuhinna kõrgemale.

Autor: Lauri Matsulevits