Palgivood Rootsist ja Lätist ummistavad siinsed saeveskid

Nelja suuremat saeveskit varustava ASi Stora Enso Mets tegevjuhi Rait Hiiepuu andmeil varuvad nad aastas Eestist umbes 0,8 miljonit tihumeetrit saepalki ja teist sama palju importpalki. ?Kui varem saime importpalgi vaid Venemaalt, siis tänavu toome laevadega Rootsist kokku 300 000 tihumeetrit palki,? rääkis Hiiepuu. Jaanuaritorm murdis Rootsis umbes 80 miljonit tihumeetrit metsa.

Esimesed 3000 tihumeetrit Rootsi tormimurrupalki saabus Pärnu sadamasse veebruari lõpus. Hiiepuu kinnitusel tuleb uus koorem ilmselt järgmisel nädalal ning edaspidi on prognoositav rütm üks laev kolme päeva tagant.

?Meie soov on, et 80 protsenti Rootsi palgist oleks peenpalk, sest peenpalki saagivate saeveskite laoseis pole kiita,? seletas Hiiepuu. ?Meie inimesed on praegu Rootsis, et püüda organiseerida palkide sorteerimist kohapeal.?

Kuna jaanuaritorm murdis valdavalt vanemat ja jämedamat metsa, tuleb jämedat palki järjest rohkem ning see on langetanud Eestis jämeda palgi tihumeetri kokkuostuhinna võrreldes aasta algusega umbes 750 kroonini ehk 100 krooni võrra. Peenpalgi hind püsib aasta alguse 850 krooni tasemel.

?Kui arvestada, et näiteks Lätis on pärast tormi kukkunud jämeda palgi hinnad 160?300 krooni tihumeetri kohta, siis ilmselt langeb palgi hind Eestis veelgi,? prognoosis Hiiepuu. Tema sõnul kavatseb Stora Enso Mets varuda Lätist tänavu 20 000?30 000 tihumeetrit saepalki. Lätis murdis jaanuaritorm umbes 4 miljonit tihumeetrit metsa.

Võrumaa saeveski ASi Toftan juhataja Tiit Kolk ütles, et kuna nemad asuvad Pärnu ja Kunda sadamast kaugel, ei tasu neil Rootsist laevaga palke tuua. Küll aga on Kolgi andmeil selle aasta kahe kuuga suurenenud neil Läti importpalgi osa võrreldes eelmise aasta sama ajaga viis korda.

?Arvan, et Läti palgi hinnalangus pole veel käes, sest palki tuleb seal järjest enam peale,? sõnas Kolk. ?Ilmselt saab tänavu esimest korda olema, kus varume Lätist rohkem importpalki kui Venemaalt.? Iga kolmas Toftanis saetud palk on importpalk. Kolgi sõnul on nad sunnitud palgi vastuvõttu juba piirama, sest ladu on täis.

Tartumaal tegutseva OÜ Vara Saeveski tegevdirektori Martin Arula kinnitusel püüavad nad odavamalt tooret hankida nii Lätist kui ka Rootsist. ?Mõlemal pool peame hankijatega läbirääkimisi,? kinnitas Arula. ?Loodame Lätist palki saada kuu aja pärast ja poolteise kuu pärast peaks Rootsist esimene laev meile määratud palgiga jõudma Kunda sadamasse.?

Arula sõnul hakkab varsti ka Venemaa meile importpalki järjest energilisemalt pakkuma. ?Venemaal pole palki mujale müüa kui Eestisse ja Soome, sest tormist räsitud Rootsis ja Lätis on endalgi tooret üle,? põhjendas Arula.

Harjumaal asuva ASi Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa sõnul on nende poole juba pöördunud Venemaa firmad, kes seni müüsid palki Rootsi. ?Kui saame soodsa hinna, siis võib-olla suurendamegi palgitarneid Venemaalt,? lisas Palumaa.