?Soome teatud tüüpi trükikojad kindlasti vaatavad nüüd murelikumalt, mis toimub,? sõnas Prisma Prindi juhatuse esimees Urmas Savi, kellest saab ka uue ettevõtte juht.
Soome on juba praegu Prisma Prindi suurim ekspordipartner ja seda eelkõige aasta tagasi omanikeringi kaasatud Soome kirjastuskontserni Keski-Pohjanmaan Kirjapaino OY-le, kes toob aasta lõpuks kogu reklaamtrükiste ja ajakirjade trükkimise Soomest Eestisse üle. Seda silmas pidades investeeriti mullu uude tehnoloogiasse ja tootmishoonesse pea 100 miljonit krooni, mille toel plaanitakse tänavu kasvatada käivet pea kolm korda, 193 miljoni kroonini. 2004. aastal oli Prisma Prindi ja Ühiselu konsolideeritud käive 73 miljonit.
?See on väga suurt tähelepanu nõudev tee,? kommenteeris Keski-Pohjanmaan Kirjapaino nõukogu aseesimees Matti Kalliokoski, kelle hinnangul tuleb keskenduda ettevõtte nii kiire kasvu haldamisele. ?Loodetavasti tasub projekt end paari aastaga ära,? lisas Kalliokoski.
?Ega varianti ei ole, siit Eestist lihtsalt ei ole midagi võtta,? kommenteeris Prisma Prindi ekspordisihti konkurent, Kroonpressi tegevjuht Andres Kull. ?Koduturg on peaaegu olematu, ainult koduturule ei tee enam ammu ükski siinne trükikoda.?
Mullu eksportis Prisma Print 40% kogutoodangust, Kroonpressi ajalehtedest üle jäävast mahust läks välismaale samuti 40%. Reusner loodab tänavu ekspordi osakaalu kasvatada kolmveerandini.
Mullu augustis omandas Eesti suurim reklaamtrükiseid tegev AS Prisma Print ASi Ühiselu, mille enamusosanik oldi juba aastast 2002.
Ühiselu on Eesti vanim raamatutrükikoda, mis sai alguse 1633. aastal, kui Rootsi kuningas läkitas Eestisse trükkali Christoph Reusneri. Ühisettevõtte uus nimi ongi inspireeritud raamatutrükkali nimest.
ASi Reusner tootmine koondatakse Rocca al Maresse, Lõuka tänavale 3000ruutmeetrisesse tootmishoonesse, kuhu viimased masinad kolitakse Tartu maantee algusest aasta lõpuks.
Tööd annab ettevõte hetkel 110 inimesele.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.