Rüütel tegi ainuõige otsuse

Äripäeva meelest tegi president Arnold Rüütel õigesti, lükates tagasi Venemaa presidendi Vladimir Putini kutse osaleda Saksamaa kapituleerumise 60. aastapäeva pidustustel 9. mail Moskvas.

Rüütliga samal päeval, 7. märtsil teatas ka Leedu president Valdas Adamkus, et ei sõida 9. mail Moskvasse.

Venemaa pole siiani tunnistanud Balti riikide okupeerimist, ehkki Balti riikide omariikluse taastamisest jookseb aeg juba teist kümnendit. Terve selle aja on Venemaa propagandaveski üritanud pulbriks jahvatada kolme riigi mainet lääneriikide silmis. Siiani on meil ja Lätil sõlmimata piiri­leping Venemaaga. Venemaa ei ole tagastanud kultuuriaardeid, sh presidendi auraha. Sellisel taustal on raske öelda Putinile jah.

Sõjast on möödas hulk aega, enamik inimesi pole isiklikult verevalamise õudusi kogenud ? võiksime seljataha enam mitte vaadata, andestada ja eluga edasi minna. Ainult et andestust pole meilt Kreml palunud. Edasi minna on lihtsam, kui olnu on selgeks räägitud.

Läti president Vaira Vike-Freiberga võttis Putini kutse vastu mõni aeg tagasi. Toimetus tunnustab seda otsust ? Läti kui suveräänne riik teeb just selliseid otsuseid, nagu ta õigeks peab.

Vike-Freiberga ütles Eesti ja Leedu otsusest kuuldes, et meil on ühine poliitika, aga erinev taktika. Toimetuse meelest on praegu erinevast taktikast rohkem kasu kui sellest, et kõik kolm oleksid täpselt ühtmoodi talitanud.

Erineval ajal tehtud erinevad otsused hoiavad teemat pikemalt tähelepanu all ja panevad teisi riike lahti mõtestama toimunut ning ? kes teab ? ka aitama meil tõde ja õiglust jalule seada. Samasugust lootust on avaldanud Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende. Balti riikide raskest valikust on mõistvalt kirjutanud The Economist (13.01.). Ka USA president George W. Bush ütles Euroopat väisates, et Venemaa peab muutma oma suhtumist Balti riikidesse.

Vike-Freiberga soolo Moskvas paneb täpi i peale ? tuletab maailma tippudele teravamalt meelde Balti küsimust. Balti trio Punase väljaku tribüünil lubaks läänel kergendatult ohata ning Moskval on taas põhjust meile ülalt alla vaadata. See, kui Moskvas poleks ühtki Balti riigipead, rikuks ehk veidi peomeeleolu, kuid ebamugavast Balti küsimusest üritatakse võimalikult kiiresti meeldivatele teemadele üle minna.

Venemaa mitmete poliitikute halvustavad kommentaarid Eesti ja Leedu otsusele Vene meedias näitavad, et Venemaa poolt pole mõtet avalikku vabandamist niipeagi oodata. ?Väike kutsikas üritab elevanti hammustada, aga kuidagi ei õnnestu,? on öelnud Vene Riigiduuma saadik Andrei Saveljev. Mõned Vene poliitikud ennustavad ka Baltimaade ja Venemaa suhete halvenemist, tegemata seejuures vahet Lätil ning Eestil ja Leedul. Seega pole erilist vahet, millise otsuse keegi kolmest riigist tegi ? Vene rong sõidab ikka oma teed.

Riigikogus esindatud erakonnad ? v.a Isamaaliit ? on laitnud Rüütli otsust. Poliitikud kardavad lääne hukkamõistu ja suhete jahenemist Venemaaga. Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni (Res Publica) sõnul võib piiri­leppe sõlmimine Venemaaga veelgi lükkuda. Toimetuse meelest on leppe sõlmimine praegu Venemaale pakilisem küsimus kui meile ? oleme aastaid oodanud, Euroopa Liidu ja NATO liikmena võime veel veidi kannatada. Hetk on praegu soodus ajaloo selgeks rääkimiseks. Carpe diem! ? kasutagem siis hetke. Otsides Rüütlile asemikku Moskvasse minekuks ja tollele Putinilt luba lunides mängime oma võimaluse maha. Aated aitasid meid Vene karu kaisust välja, aated aitavad meid ka nüüd.

Autor: ÄP