Piimatooted ja metallid palmisaartele

Ehkki Eesti kaubavahetus palmisaartega jääb oluliselt alla palmisaartelt lähtunud investeeringutele Eestis, köidab see siiski tähelepanu. Just oma puhangute tõttu. Iseloomulik näide on ses mõttes Väikestes Antillides asuv Antigua ja Barbuda, kuhu 2002. aasta esimesel poolel läkitati Eestist 34 miljoni krooni eest puitu, puidutooteid või puidusütt. Aasta hiljem juunis lisandus sellele ligi 8 miljoni krooni eest laevu, paate või ujuvkonstruktsioone ning sealt alates tabas Eesti eksporti sealsetele saartele nullseis. Import on aga pidevalt nullis seisnud.

Läinud aastal kerkis samamoodi esile ka Kariibi mere rannikuriik Belize, kuhu septembris eksporditi ligi 12 miljoni krooni eest laevu, paate või ujuvkonstruktsioone ning teist sama palju veel ka jõulukuul. Statistika ei võimalda kahjuks täpsemalt eksporditud kaupa määratleda. Eesti suurimast laevaehitusfirmast BLRT Grupp kinnitati, et nemad pole oma toodangut eksportinud ei Antiguale, Belizele ega ka Marshalli saartele (sinnagi eksporditi mais 2003 enam kui 24 miljoni krooni eest laevu, paate või ujuvkonstruktsioone). Samas avaldati seal arvamust, et tegu võib olla palmiriikide lipu all olevate laevadega, mis on kuskil mujal Eestis remondis käinud.

Veidi enam kui 2000 elanikuga Niue saar Polüneesia lõunaosas importis 2002 lõpus Eestist ligi 7 miljoni krooni eest kosmeetikatooteid ja pesuvahendeid ning lisaks 1,5 miljoni krooni eest paberist või papist tooteid, millel järgnes täielik nullseis 2004. aastal. 100 000 elanikuga Saint Vincent ja Grenadiinid importisid aga 2002. aastal Eestist tervelt 5,5 miljoni krooni eest paberist või papist tooteid, millele järgnes oluliselt mõõdukam, kuid sellegipoolest pidev kaubavahetus. Muide, suurim artikkel Eesti ekspordis Grenadiinidele on mineraalne kütus, kui sealse lipu all sõitvate laevade varustamine välja arvata.

Turcs ja Caicos üllatasid aga 2003. aasta alguses nn muu värvilise metalli ja metallkeraamika sisseveoga Eestist tervel 64 miljoni krooni ulatuses. Nii enne kui ka pärast seda on kaubavahetus Eestiga olnud sisuliselt nullseisus. Metall on põhisosa ka Bermuda ja Eesti kaubavahetuses. Näiteks 2003. aastal toodi Bermudalt Eestisse 29 miljoni krooni eest mustmetalli ja sama suure summa eest ka tsinki ja tsinktooteid. 2004. aasta alguses veeti mustmetalli Eestist Bermudale tagasi 32 miljoni krooni eest ja Bermudalt Eestisse 30 miljoni krooni eest, kuid alates maist 2004 ollakse taas madalseisus.

EASi ekspordi ja tehnoloogia arendusüksuse direktor Sigrid Vestmann pakkus, et ilmselt on Eesti ja palmisaarte kaubavahetuse taga mõnede suuremate ettevõtete üksikud tehingud, konkreetsed andmed neil paraku puuduvad.

Hiina jurisdiktsiooni alla kuuluv Macau, kus lisaks kahele saarele on ka tükike maismaad, saatis viis aastat tagasi Eestisse koguni kohalike ärimeeste delegatsiooni. Raske öelda, kas just see asjaolu etendas mingit rolli, kuid Macau on järjepidevalt Eestisse importinud rõivaid, silmkoetooteid ning jalatseid. Tõsi, järjest langevas mahus. Macau importööride ja eksportööride assotsiatsiooni presidendi Ng Vitori toona avaldatud lootus, et Macau võiks kujuneda Eesti aknaks Aasia ja eeskätt Hiina turule, pole siiski täitunud ? Eesti eksport Macausse on jätkuvalt nullis.

Ja veel. Antigua ja Barbuda, Hollandi Antillid, Bahama, Belize, Marshalli saared ning Saint Vincente ja Grenadiinid paistavad silma Eesti piimatoodete tarbijana. Kogused on küll väikesed, näiteks suurima ostja, Antigua ja Barbuda kogused ulatuvad paari tonnini pooles aastas.