• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 14.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigifirmadel võib börsil ka hästi minna

Eestis hiljuti üles kerkinud arutelu riigifirmade viimisest börsile tasuks jätkata meie lähinaabrite kogemusi vaadates. Mitmed Põhjamaad on müünud osalusi neile kuuluvates firmades ja noteerinud firmade aktsiad börsil. Statoil, TeliaSonera, Sampo, Finnair ja Outokumpu on lähimad näited sellistest firmadest. Meil mõttevälgatusena läbi jooksnud plaan viia börsile mitmed riigifirmad eesotsas Eesti Energia ja Tallinna Sadamaga, paistab selles valguses täiesti reaalne.
Statoilis, mis on noteeritud Oslo ja New Yorgi börsil, kuulub suurimale aktsionärile Norra riigile peaaegu 71 protsenti firma aktsiatest.
Firmana on Statoil esindatud 29 riigis ja firma 24 000 töötajast töötavad väljaspool Norrat ligikaudu pooled. Statoil opereerib 20 nafta- ja gaasivälja. Firma tootmine kasvab ja Statoil on juhtiv kütuste jaemüüja Skandinaavia, Iiri, Poola ja Balti­maade turgudel.
Firma on üks peamisi gaasitarnijaid Euroopas ja üks olulisemaid toornafta müüjaid maailmas. Põhjamaade suurima naftatootja kasum ulatus 2004. aastal 24,9 miljoni Norra kroonini (47,4 miljoni Eesti kroonini).
Statoili aktsia on New Yorgis nautinud märkimisväärset tõusu, tõustes aastaga 49,1 protsendi võrra. Kogu energiasektor on samal ajal tõusnud 48,7 protsendi jagu, Dow Jonesi tööstuskeskmine aga kõigest 3,6 protsenti. Oslo börsil on aktsia aastaga kerkinud ca 30 protsenti.
Firma plaanib maksta eelmise majandusaasta eest 3,2 Norra krooni tavalisi dividende ja lisaks 2,1 Norra krooni erakorralisi dividende.
TeliaSonera aktsiatest kuulub Rootsi riigile 45 protsenti ja Soome riigile 14 protsenti.
Firma pakub mobiilside-, interneti-, andmeside- ja tavatelefoniteenust. Firma hoiab ka tugevat positsiooni Venemaa, Euraasia ja Türgi mobiilsideturul. Eestis on ta Eesti Telekomi 50 protsendi aktsiate omanik ning on proovinud teha ülevõtmispakkumist terve Eesti Telekomi omandamiseks.
Ülevõtmispakkumise ebaõnnestumise järel on firma kavva võtnud oma aktsiate tagasi­ostu. Aktsiate tagasiost otsustatakse aprilli lõpul toimuval aktsionäride üldkoosolekul.
Firma aktsia on aastaga Stockholmi börsil tõusnud ligikaudu 18% ja firma kasum oli 2003. aastal 7,7 mln Rootsi krooni (13,3 mln Eesti krooni). Dividende maksab firma 1,2 Rootsi krooni aktsia kohta.
Sampo Pank, mis moodustab koos kindlustusfirmaga If Soome juhtiva finantskontserni, kuulub Soome riigile 14protsendiliselt. Nii pangana kui ka kindlustusfirmana on Sampo esindatud ka Eestis.
Sampo aktsia on börsil aastaga kallinenud ca 16 protsenti ning maksab 11 eurot. Pank maksab dividendi 0,2 eurot aktsia kohta.
Finnairist kuulub Soome riigile 58,41%. Finnairi aktsia maksab börsil 6,26 eurot. Finnair on üks maailma vanimaid lennufirmasid, mis 2003. aastal tähistas 80. sünnipäeva.
Firmas töötab ligikaudu 9000 töötajat ja firma lendab ca 50 sihtkohta. Kaugeimad sihtkohad on New York ja Miami Põhja-Ameerikas ning Bangkok, Peking, Hongkong, Osaka, Shanghai, Singapur ja Tokio Aasias.
Ettevõtte aktsia hind on börsil aastaga püsinud muutumatuna. Poole aasta kokkuvõttes on aga tõusnud ca 28 protsenti. Finnair maksab viimase majandusaasta eest dividende 0,10 eurot.
Outokumpust kuulub Soome kaubandus- ja tööstusministeeriumile 38 protsenti. Outokumpu on metalli- ja tehnoloogiafirma, mis pürib esimeseks roostevaba terase tootmises. Firma tooteid kasutavad mitmed teised tööstusharud. Ehitus, transport, tööstuslikud masinad ja seadmed, elektroonika ja side ? kõik kasutavad Outokumpu toodangut, tehnoloogiat ja teenuseid.
Firma aktsia on aastaga börsil tõusnud 23 protsenti. Dividende plaanitakse maksta 0,50 eurot aktsia kohta.
Kirjeldatud ettevõtete põhjal võib öelda, et riigifirmade börsile viimine mõjub neile päris hästi: nende aktsiate hinnad on võimelised tõusma ja nad suudavad omanikele ka igati viisakat dividendi maksta.
Riigifirmade börsile viimine paistab kujunevat lähiajal kuumaks teemaks. Rahandusminister Taavi Veski­mägi plaanib lähemas tulevikus teema valitsuses päevakorda tõsta. Aga juba on alanud vastuseis ministri nimetatud tegevuskavale. Oponendid nimetasid riigiettevõtete börsile viimise kava erastamiseks ja panid niimoodi sellele külge justkui millegi halva­maigulise sildi.
Samas näitab asja sisuline uurimine, et asi ei olegi nii halvamaiguline. Lisaks Eesti Telekomile, kus Eesti riik on vähemusosanik, võib meie lähedalt leida teisigi samasuguseid ettevõtteid. Sampo Pank Soomes on täiesti võrreldav Eesti Telekomiga, sest ka seal on riigil vähemusosalus ja panga aktsiad on börsil. Veidi teises seisus on Norra Statoil ja Finnair. Statoilis on riigil enam kui kahekolmandikuline häälte­enamus, Finnairis ulatub riigi osalus 60 protsendi ligi. Ülejäänud aktsiad jällegi börsil. Hoopis huvitav lugu on Eesti Telekomi emafirma TeliaSoneraga, mille aktsionärideks on nii Rootsi kui Soome. Kahele riigile kuulub kokku 59 protsenti firma aktsiatest ja ülejäänud on avalikus ringluses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele