Soolise võrdõiguslikkuse seadus ei anna sellele küsimusele vastust. Kui tööandja küsib töötajalt, millal ta plaanib lapsi saada, on töötaja otsustada, kas ja mida vastata. Tööandjal tekib aga küsimus, kui töötaja vastas küsimusele ühtviisi, aga elu näitab hoopis muud. Kui tööandja inimest taolise info ilmsiks tuleku pärast tööle ei võta, saab töötaja nõuda kahjutasu, aga mitte töölepingu sõlmimist.
Kõik lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatavad andmed peavad olema tõesed. Kui nad seda ei ole, tuleb tagajärgi hinnata just teise lepingupoole õigustatud huvist lähtuvalt. Kui selline huvi puudub, ei tohiks andmete esitamata jätmisel või ebaõigete andmete avaldamisel olla andmete avaldaja jaoks negatiivseid õiguslikke tagajärgi. Eelkõige ei tohiks see tuua kaasa kahju hüvitamise nõuet andmeid esitanud isiku vastu või teisele poolele lepingu tühistamise õigust.
Autor: Gaabriel Tavits
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.