?Ma ei saa aru, mille pärast see suur kaklus on,? ütles ärimees Tiit Vähi telefonis erutunult praeguse koalitsiooni vaidluste kohta. ?Alles hiljuti tahtsid nad ühe lipu alla liituda,? lisas Vähi, kes sooviks praeguse võimuliidu jätkumist.
Vähi ütles, et selle asemel, et otsida üksteises halba, peaksid erakonnad oma tegevuses ja soovides ühiseid jooni leidma. ?Ma arvan, et praegu oleks parim, kui koalitsiooni liikmed istuksid maha, räägiksid suud puhtaks ning jätkaksid,? kirjeldas Vähi võimalikku lahendust. Tema hinnangul on praegune tüli rohkem emotsionaalne kui ratsionaalne. Uut koalitsiooni Vähi sõnul hetkel moodustada võimalik ei ole. ?Mis puutub teistesse võimalikesse koalitsioonidesse, siis neid ma hetkel ei näe,? ütles ta.
Praeguse koalitsiooni jätkamist soovib ka ASi Kalev suuromanik ja juht Oliver Kruuda. Tema sõnul vajab Eesti stabiilsust, et valitsus teeks hästi kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid.
?Tihtipeale tuleb hea idee ja sellest kohe räägitakse ja idee pole üldse kehv, aga idee väljarääkimine jätab ideele maigu juurde ning see läheb selle tõttu kaduma,? kirjeldas Kruuda praegust otsuste langetamist. ?Äris ja müügis on täpselt sama, kõik sõltub sellest, kuidas oma kaupa pakud,? lisas ta.
Kruuda sõnul ei saa praegused poliitikud aru, et poliitikas tehtud otsused mõjutavad riiki veel 30 kuni 50 aastat pärast otsuse langetamist.
LHV üks omanikest Rain Lõhmus võtab praegust poliitilist olukorda rahulikult ning ei leia, et see suurt kära väärt on. Lõhmuse arvates on poliitika Eestis nagu lastemäng, et ühel päeval on üks ühega sõber ja järgmisel päeval teisega. Uue valitsusliidu moodustamise puhul Lõhmusel ootusi pole, kuna järgmised juhid võivad oma seisukohti ja arusaamu sama tihti muuta ning aasta-kahe pärast võib asi sama segane olla kui praegu. Erakorralistes valimistes Lõhmus aga mingit mõtet ei näe. ?On need valimised korralised või erakorralised, minu meelest toodavad nad samasugust resultaati,? ütles Lõhmus.
EMT juht Valdo Kalm ütles, et on praeguse valitsusliidu lagunemise vastu. Põhjuseks ütles Kalm, et lagunemine mõjuks halvasti kõigile, sealhulgas ka ärimeestele.
?Huvitavam on alati evolutsioon kui lagunemine,? ütles Kalm.
Uuringufirma Saar Poll omaniku ja juhi, sotsioloog Andrus Saare arvates pole käimasoleval tülil riigi valitsemisega mingit pistmist.
?Kui see (justiitsministri umbusaldamiseks allkirjade kogumine ? toim.) ei ole Reformierakonna ja Rahvaliidu poolt oma positsioonide kindlustamiseks mõeldud aktsioon, siis see tähendab tõesti valitsuskoalitsiooni lõhkiminekut,? ütles Saar.
Sealt edasi on Saare sõnul loogiline, et tulevad erakorralised valimised. ?Valitsuskoalitsiooni lõhkimineku püha eesmärk seisneb selles, et tulevad erakorralised valimised, kus siis on võimalik Res Publicast lõplikult loobuda,? nentis Saar, kelle arvates tahavad praegu erakorralisi valimisi eranditult kõik erakonnad peale Res Publica. ?Vene erakonnad on platsis, nad on saja meetri stardi lävepakul.?
Saare sõnul valitseb tavaliselt kuni erakorraliste valimisteni parasjagu võimul olev valitsus. ?Tavaliselt on ju nii, et president reeglina palub siis sellel seltskonnal edasi valitseda, aga kuna see aeg on ikkagi päris pikk, siis võib-olla leitakse keegi uus, aga see keegi uus on tõenäoliselt siis vähemusvalitsuse esindaja ja selles situatsioonis ei ole välistatud, et armas Savisaar saab juhiks. Keskerakond sai valimistel vaid mõne hääle vähem kui Res Publica,? ennustas Saar.
Res Publica Tallinna piirkonna juhatus otsustas eilsel erakorralisel koosolekul lõpetada vaevu viis kuud püsinud koalitsiooni Reformierakonnaga ning avada uuesti läbirääkimised Keskerakonnaga.
Põhjuseks vihjati, justkui oleks Reformierakond püüdnud Tallinna keskkonnaameti juhiks oma mehe sokutada.
Res Publica aseesimees, varem koostööd Keskerakonnaga avalikult kritiseerinud Jaanus Rahumägi ei Tallinna linnavolikogus ega Toompeal toimuvat eile kommenteerida ei soovinud.
?Ma ei tea, mis Reformierakond on otsustanud,? ütles Rahumägi.
?Ma olen erinevates kanalites oma seisukoha välja öelnud, mul midagi juurde lisada ei ole. Minust isiklikult ei sõltu hetkel nendes küsimustes mitte midagi,? lisas Rahumägi lõpetuseks.
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare hinnangul teeb Reformierakond rohkem kära kui on valmis praktikas teostama.
Kas Te saate nüüd Tallinnas võimule?
Meil on täna (eile ? toim.) koosolek, kus me arutame läbi, kuidas suhtuda Res Publica ettepanekusse. Nad tegid tõesti ettepaneku jätkata läbirääkimisi.
Aga riigi tasandil, kas Reformierakond aetakse nüüd valitsusest ära?
Reformierakond teeb rohkem kära, kui ta tegelikult on valmis praktikas teostama. Täna hommikul minu käest ka üks reformarite juhte küsis, et kuidas meie teeksime... Ma ütlesin, et teil on selline komme, et te püüate teisi enda eest lahingusse saata, et ma kõigepealt tahaks näha, kas te kirjutate sellele umbusaldusavaldusele alla.
Aga kui tuleks erakorralised valimised, siis mis Teie arvate, kes senikaua riiki valitseks?
Siin ei ole midagi arvata, see on ju põhiseaduses ette nähtud ? sellisel juhul jääb ikka olemasolev valitsus, seni kuni erakorralised valimised läbi viiakse ja uus koosseis moodustatakse.
Sotsioloog Andrus Saar arvas, et erakorraliste valimisteni on nii pikk aeg, et keegi vähemuse esindaja pannakse peaministriks. Kas president võib Teile ettepaneku teha?
Ma ei ole veel esialgu kindel, kui tõsiseks need asjad seal Toompeal lähevad. See, et praegu rusikaga vastu rindu taotakse ja öeldakse, et ma olen küll kõva mees, ega siis see ei pruugi homme enam nii olla.
Olete Te minuga nõus, et Teie olete jälle Eesti Vabariigis kõige tähtsam inimene?
Minge nüüd ikka... Ma ei tea... Te kas eksite või pakute selgelt üle... Tähtsad inimesed on need, kes kogunevad presidendi vastuvõtule, mina seal ei käi.
Aga valitsus tuleb ju koos Teiega, kas seal on Res Publica või Reformierakond?
Aga see on ju alati selge, nii linnas kui riigis, et ega ilma Keskerakonnata stabiilselt valitseda ei õnnestu.
Autor: Gert D. Hankewitz
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.