Eile pärastlõunal olid justiitsminister Ken-Marti Vaheri umbusaldusavaldusele oma allkirja andnud sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonnast lahku löönud sotsiaalliberaalid. Samuti võib kindel olla Isamaaliidu toetusega umbusaldamiseks. Reformierakond ja Rahvaliit esitasid aga Res Publicale ultimaatumi ning liituvad umbusaldamisega, kui Vaher täna ametist ei lahku.
Opositsioonis olev Keskerakond aga taandus eile Vaheri umbusaldusest pärast seda, kui Res Publica teatas, et loobub Tallinnas koostööst Reformierakonnaga ning alustab Savisaare parteiga võimuläbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks pealinnas.
Eile päeval toimunud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu juhtpoliitikute kohtumine konflikti ei lahendanud. Erakondade esindajad olid selgelt eri meelt. Res Publica juht ja peaminister Juhan Parts andis pärast koosolekut ajakirjanikega kohtudes mõista, et toetab justiitsministri kava korruptsiooni ja narkomaaniaga võitlemisel. Tema sõnul on vale see, et on koostatud mingid plaanid ja nimekirjad. ?Aeg annab arutust,? kommenteeris Parts seda, mis edasi saab. Tema sõnul peab olukorra lahendama parlament.
Peaministri sõnade kummutamiseks näitas aga Reformierakonna juht, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip eile ajakirjanikele justiitsministeeriumis valminud ning juhtivprokuröridele saadetud memorandumit, kus on täpselt paika pandud, mis piirkondadest kui palju ametnikke tuleb vastutusele võtta.
?Loodan, et Ken-Marti Vaher on mehine ja astub tagasi,? rääkis Ansip ja lisas, et ka peaminister peab võtma aega olukorra üle mõtlemiseks.
Rahvaliitu eilsel kohtumisel esindanud Jaanus Männik oli nõus Ansipiga, märkides, et toetab korruptsioonivastast võitlust, aga tingimusel, et see ei tooks kaasa politseiriiki.
Res Publicale ja Ken-Marti Vaherile on antud aega täna hommiku kella 10ni. Kui selleks ajaks pole Vaher ametist taganenud, saab umbusaldus piisava toetuse, et ta ametist tagandada. Juhan Parts on asjade sellist käiku iseloomustanud kui koalitsioonileppest lahtiütlemist ja lubanud valitsusest tagasi kutsuda Reformierakonna ministrid.
Ken-Marti Vaher kinnitas veel eile õhtul, et ei kavatse ametist lahkuda. ?Kahe võimuloldud aasta jooksul olen teinud nii mõndagi narkokuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemiseks. On üllatav koalitsioonipartneritelt kuulda, et planeerimine viisil, mis on tavaline teistes Euroopa Liidu riikides, on Eestis ebademokraatlik ja koguni stalinistlik. Minu tagasiastumise nõudjate tegelikud motiivid ei ole kindlasti need, mis välja öeldud ? ilmselt on tegu vastumeelsusega korruptsioonikuritegude senisest tulemuslikuma uurimise suhtes.?
Eile spekuleeriti Toompeal, et pärast ministri tagandamist istuvad kolmikliidu poliitikud maha ja lepivad ära. Eile alustatud kõnelused Res Publica ja Keskerakonna vahel Tallinnas annavad aga alust arvata, et kokkulepet ei tule.
Vähetõenäoline, sest Vaherit jõuliselt kaitsnud peaminister Juhan Parts peab enda sõnu sööma. Res Publica ei saa end näidata puhkenud konfliktis kaotajana. Res Publica otsus Tallinnas Reformierakonnaga koostööst loobuda viitab, et leppimist ei tule.
Sellele võimalusele viitab Res Publica eilne otsus alustada Tallinnas koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. Kuna neil ei ole Riigikogus enamust, siis tõenäoliselt üritatakse koalitsiooni kaasata sotsiaalliberaale, kellel on Riigikogus kaheksa kohta. Koostöö Keskerakonnaga võib lõhestada Res Publica.
Parim lahendus Reformierakonnale, sest võimule jäädakse nii Tallinnas kui ka Toompeal. Keskerakond võib aga nõuda Rahvaliidu opositsiooni jätmist ja see pole Reformierakonnale vastuvõetav. Keskerakonna juht Edgar Savisaar peab Rahvaliitu valimistel tõsiseks konkurendiks ja soovib nende tõrjumist opositsiooni.
Üks tõenäolisemaid variante. Eile toetasid justiitsministri ametist lahkumist kõik erakonnad peale Keskerakonna ja Res Publica. Tekkiv koalitsioon oleks aga haavatav ja tõenäoliselt enne valimisi üritaksid partnerid end Reformierakonnale vastandada. Reformierakond peab ka leppima Tallinnas opositsiooni jäämisega.
Selge kaotaja oleks Res Publica, kelle toetus on praegu madal. Samuti Keskerakonnast lahku löönud sotsiaalliberaalid, kes ei saaks enda nimekirjaga valimistel osaleda ja peaksid kiiruga liituma mõne erakonnaga. Teised erakonnad tõenäoliselt suurendaksid Riigikogus enda kohtade arvu Res Publica arvel. Res Publical on praegu Riigikogus 28 kohta. Kui valimised toimuksid praegu, siis oleks Res Publical probleeme Riigikokku pääsemisega. Erakorralisi valimisi on aga keeruline esile kutsuda ning osa Riigikogu liikmeid võib karta, et jäävad uuest parlamendist välja.
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.