Kuhu suundub Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) koolitusturg aastal 2005? Tervikuna on IKT valdkonna koolitusturu mahus oodata suhteliselt tagasihoidlikku kasvu. Arvutialase koolitusturu areng on tihedalt seotud meie üldise majandusliku arenguga, kus suuri hüppeid või murranguid tänavu ette näha pole. Kui eelmisel aastal võisime arvestada Euroopa Liiduga liitumisel tekkivat üldist majanduslikku optimismi ja sellest tulenevat kasvufooni, siis tänavune aasta võib tuua pigem eufooria lahtumise ärielu igapäevastes protsessides. Paljude jaoks selgub, et paljutõotava euroraha taga on ka hiiglaslik kogus eurobürokraatiat.
IKT valdkonnas on meil kasvamas eeskätt keskmiste ja suuremate ettevõtete koolitusvajadused. Need on firmad, kes on end oma valdkonnas ammugi tõestanud ja otsivad nüüd konkurentsieeliseid ärikulude vähendamises peamiselt arvuti- ja internetipõhiste protseduuride rakendamise abil. Loomulikult tähendab see vajadust õpetada oma personali IKT valdkonna võimalusi maksimaalselt ära kasutama.
Jätkub ka ettevõtete poolt koolitustele tehtavate kulutuste hoolikam jälgimine. Selle tulemusena eelistab üha rohkem ettevõtteid majasiseseid koolitusi. Edukad on need arvutikoolituse pakkujad, kes suudavad mobiilse arvutiklassiga minna koolitatava tööpaika. Mobiilse arvutiklassi eelised kliendi jaoks on ju ilmselged: kokkuhoid sõiduajas- ja kuludes, võimalus operatiivselt haigestunuid asendada, soovi korral saab koolituse ühendada igapäevaste tööprotseduuridega jms.
Seega väheneb mõnevõrra koolitusfirmades ja keskustes ettevõtete personalile suunatud avalike kursuste osakaal. Vähemaks jääb ka ettevõttest rühmade kaupa väliskoolitustel käimist. Selge trend on koolitaja koolitatava juurde suundumisele.
Analüüsides IKT koolitusturu arenguid valdkonniti, võib ennustada seniste suundumuste stabiilset jätkumist. Praegusel tasemel püsib ka lõppkasutajatele suunatud koolituse osakaal. Siin on jätkuvalt enim nõutud koolitused, mis lähtuvad töötaja konkreetsest vajadusest. Kindlasti püsib nõudlus spetsiifilisemate tööülesannetega seotud IT-valdkonna koolituste järele. Üldised rakendustarkvara koolitused on aga seevastu langustrendis.
Kindlasti on käesoleva aasta üks oluline märksõna IKT konsultatsioonid. Üha rohkem juhte soovib suurendada oma teadmisi infotehnoloogilistes küsimustes, et olla kompetentsem vastavate investeeringute üle otsustamisel ning suurendada omaenda pädevust IKT-lahenduste tarbijana.
Jätkuvalt on tõusuteel juba eelmisel aastal korralikku arengut näidanud projektijuhtimise ja vastavate töövahendite haldamise koolitused. Tänavu võib julgelt prognoosida Microsofti projektijuhtimistarkvara MS Project kasutajate arvu hüppelist kasvu.
Kindlasti suureneb ka infotehnoloogia turvalisusega seotud koolituste osakaal. Siin on oluline nii organisatsiooni IT-personali kui ka tööülesannete täitmisel arvutit kasutava personali koolitamine. Vana tõde, et keti tugevuse määrab nõrgim lüli, peab IT turvalisuse valdkonnas paika vaat et 200protsendiliselt. Enamik Eesti ettevõtteid oskab juba realistlikult hinnata infotehnoloogiliste turvariskide maandamata jätmisest tekkida võivaid tagasilööke ning pöörab seetõttu turvalisuse tagamisele jätkuvat tähelepanu.
Mõningast langust on oodata baasõppe osas ? näiteks algajatele suunatud arvutikasutamise ja ka administreerimise baaskursustel. Tööandjatel on täna lihtsam leida arvutioskuse algteadmised juba omandanud uusi töötajaid kui muuta vana kaadri oskusi.
Suhteliselt tagasihoidlikult kasvab ka e-õppe osakaal. Viimastel aastatel on e-õpe täienduskoolituses kasvanud küll aeglaselt, kuid siiski püsivalt. Selline areng jääb tõenäoliselt kestma ka tänavu. E-õpe on ennast eeskätt õigustanud akadeemilistes valdkondades, nüüd võib eeldada selle järk-järgulist levikut ka ettevõtetele suunatud täienduskoolitusse.
Kui möödunud aastal kirjutasin jaanuari ITees IKT koolitusturu arengutest aastal 2004, ennustasin suuremat tähelepanu turvalisusele ja projektijuhtimisele, seda nii tavatöötaja kui ka tippjuhi tasandil. Toetusin mulluses prognoosis nii CompTIA (The Computing Technology Industry Association) iga-aastasele ülevaatele IKT koolitusturu arengutest kui ka meie firma kogemustele kohalikul turul.
Autor: Urve Mets
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.