Piraatluse olukord sai karmi hinnangu

Sellise hinnangu annab veebruaris avaldatud Rahvusvahelise Intellektuaalse Omandi Liidu (IIPA) raport, kus on võetud vaatluse alla üle 60 riigi tarkvara-, filmi- ja muusikapiraatluse olukord.

?Nimetatud raport näitab üheselt, et vaatamata riigi pingutustele on autoriõiguste kaitsmisel Eestis veel piisavalt puudusi,? kinnitas BSA juriidiline nõustaja Kaido Uduste.

Eesti jääb raportis küll kõige ohtlikumate piraatlusriikide nimekirja eesotsast välja, kuid pooleteise lehekülje jagu kriitikat leiab siinse olukorra kohta sealt sellegi poolest. Tunnust leiavad organisatsioonide, nagu BSA ja EAKO (Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon) algatused võitluses piraatidega, kuid üldist olukorda, eriti riigi initsiatiivi, hinnatakse suhteliselt kehvaks.

Üheks peamiseks etteheiteks on nõrk kontroll piiridel. Selle teema teeb teravaks just Eesti idapiir Venemaaga, mis kuulub piraatlusriikide etteotsa. Sealt tuleb näiteks ligi 70% Eestis müüdavatest piraatmuusika CDdest. Ka ebaseaduslikud filmid ja tarkvara jõuavad siia peamiselt Venemaa ja Läti kaudu. Etteheiteid selles osas teeb IIPA eelkõige maksu- ja tolliametile, kuid ka politsei tegevust ja nende kahe asutuse omavahelist koostööd kritiseeritakse.

Teiseks probleemiks on internetipiraatlus, mis hõlmab nii siinseid FTP servereid kui ka tuntumaid failivahetusprogramme, nagu KaZaa ja Edonkey. Siin nähakse süüd eelkõige telekommunikatsiooniseaduse piirangutes ja kohalike internetiteenuste pakkujate mittekoostöövalmiduses.

Elioni internetiteenistuse juhataja Maiko Kalvet on varem kinnitanud, et klientide failivahetusprogrammide kasutamist jälgima ei hakata. ?See oleks ikka ka väga tugev eraisiku privaatsusesse tungimine,? ütles Kalvet.

Küll on EAKO andnud teada, et sel aastal on oodata esimesi kohtuasju internetis piraatmuusikat ja -filme levitavate inimeste üle. ?Loodetavasti isegi esimesel poolaastal,? arvas organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg.

Kaido Uduste sõnul vajavad Eesti seadused tõepoolest täiendamist. ?Oluliselt tuleks tõhustada ka õiguskaitseorganite tööd,? lisas ta. Üheks võimalikuks muutuseks oleks see, et osa piraatlusejuhtumitega saaks tegeleda tsiviilkohtu korras, mis vähendaks politsei koormust ja teeks asjaajamise kiiremaks, tõi Uduste näiteks.

Sarnane on olukord ka naaberriikides Lätis ja Leedus. Raporti järgi on nende olukord mõnevõrra hullem kui Eestis.