Süüdlane tuleb allkirjaga paika panna

Tallinna tihedas linnaliikluses tekitab iga väiksemgi plekimõlkimine suuri ummikuid, mis ajavad närviliseks kaasliiklejad ja veel närvilisemaks avariis osalejad. Nii polegi harvad juhud, kus otsustatakse kiiresti lahku minna, tee vabastada ja lepitakse järgmiseks päevaks kokkusaamine kahjukäsitlusbüroos. Süüdlane oli ju ilmselge, milleks veel aega viita ja pabereid määrida?

Kuid see ei pruugi iga kord nii lihtne olla. Süüdlane avastab näiteks õhtul juhtunu üle rahulikult järele mõeldes, et tema süüdi jäämise korral kasvab ka liikluskindlustuse koefitsient ja maksma tuleb hakata rohkem. Kuna ühtegi dokumenti ei ole, siis otsustabki ta oma süü maksku mis maksab maha salata. Ja püüa siis midagi tõestada, kui ühtegi dokumenti avariist ei ole fikseeritud.

Tavaliselt ei tea esimest korda liiklusõnnetusse sattunu, mida peale hakata. Käsi haarab politsei kutsumiseks kohe telefoni järele, ehkki selleks ei pruugi vajadust olla. Politseinikke pole tarvis kohale kutsuda, kui õnnetuse pooled on süüdlase suhtes ühel meelel, kannatanuid pole, osapooled on kained ja kõik dokumendid korras.

Politsei kohalekutsumine toob tavaliselt kaasa ka ühe osapoole (süüdlase) karistamise, sest tegemist on liikluseeskirja eiramisega, mis tõi kaasa varalise kahju. Seetõttu peaks eriti süüdlane olema huvitatud kohapeal lahenduse leidmisest.

Selleks peaksid autojuhid omavahel suhtlema ja üksteise dokumente kontrollima. Eelkõige peaksid aga pooled kindlaks tegema, kas on eriarvamusi liiklusõnnetuse põhjustaja suhtes. Kui neid pole, tuleb täita blankett ?Teade liiklusõnnetusest?, kus tuleb täita kõik väljad.

Kui juhtub, et blanketti pole käepärast, võib õnnetuse fikseerida ka paberil, kuhu tuleb kirja panna samad andmed, mida nõutakse blanketil. Olulisemateks on osapoolte ja nende lubade, autode ning liikluskindlustuspoliisi andmed, sündmuse kuupäev, kellaaeg, samuti liiklusõnnetuse toimumiskoht.

Joonistada tuleks ka skeem, kuidas õnnetus juhtus. Loodud dokumendile kirjutavad alla nii kannatanu kui süüdlane. Süüdlane lisab pabereile ka lause ?Olen vastutav liikluskahju põhjustamise eest? ja kinnitab seda oma allkirjaga.

Kui paber täidetud, tasub sinna panna ka tunnistajate andmed.

Täidetud paber või blanketi originaal jääb kannatanule, osalised peaksid selle üheskoos viima süüdlase liikluskindlustusseltsi, et nii kahjukäsitlust kiirendada.

Süüdlane võib soovida sõita ka kindlustusse, et seal rahulikult dokumendid korda ajada. Selle soovi vastu ei tohiks siiski hilisemate ebameeldivuste vältimiseks olla. Kui liiklusõnnetus jääb dokumenteerimata, pole hilisemate probleemide tekkimisel abi kusagilt loota.

Pealegi, kui hiljem selgub, et avarii asjaolud ei ole tegelikult selged ja olukorra klaarimine nõudnuks politsei abi, võib nii süüdlast kui ka kannatanut karistada rahatrahviga. Õnnetusest mitteteatamise eest võib saada trahvi kuni 12 000 krooni, õnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest aga 18 000 krooni või trahvi koos juhtimisõiguse peatamisega kuni 24 kuuks.

Kui kaasas on fotoaparaat, tasub õnnetuspaika pildistada. Seda võiks teha neljast küljest täisnurga alt, et jääksid peale ka olulisemad märgid, näiteks peatee ees olev ?Anna teed? või mõni muu eesõigust andev või õnnetuses olulist tähendust omav märk.

Alati on lihtsam õnnetust vormistada vastavale blanketile, mis võiks igas autos asuda kindalaekas. Blanketi ?Teade liiklusõnnetusest? saab kindlustusseltsidest ja kõigilt liikluskindlustust sõlmivatelt agentidelt.

Kui aga liiklusõnnetuses on kannatanuid, tuleb kutsuda sündmuskohale politsei ja kiirabi. Sõidukijuht ei tohi kannatanut ise haiglasse transportida, sest see võib kaasa tuua täiendavaid vigastusi. Samuti tuleb politsei kutsuda kohale, kui üks pooltest on joobes või pole dokumente kaasas, nagu ka lahkarvamuse puhul süüdlase suhtes.

Autor: Indrek Madar