Eelmise aasta võitjad ja kaotajad

Jaemüügituru üldise kasvu juures väärib enim esiletõstmist kohalikul kapitalil ettevõtete suutlikkuse paranemine ses valdkonnas.

Kaupade jaemüük kasvas mullu 15,6 protsendi võrra, 39,26 miljardi kroonini. See kasvutempo oli umbes poole võrra kiirem kui aasta varem. Hea aasta võimaldas kosuda vahepeal välismaiste kaubanduskontsernide hinnasurve alla jäänud kohalikel kaupmeestel. Üle 4 miljardi krooni käivet teinud ETK süsteem tõusis keskühistu juhi Rein Sepa sõnul kokkuvõttes taas kasumisse. Kasumlikult tegutses ka Kaubamaja kontserni kuuluv Selveri kett, mis on asunud nüüd hoogsalt laienema.

Mullu laienesid Lääne-Virumaa ettevõtjatele kuuluvad ja üle-eestilisteks poeketti­deks pürgivad OG Elekt­ra ja RR Lektus ? viimasel on kümnes maakonnas kokku üle 40 kaupluse. 2004 kevadel said valmis Ülemiste ja Viru kaubanduskeskus, suurendades pealinnas märgatavalt müügipinda. Väliskontsernidest laienes mullu leedulaste VP Market. Juba ammu Eesti turule asumisest teatanud Saksa Lidl ühtegi poodi ei avanud, mis annab konkurentidele edumaa.

Pangandusturul võitsid intressilangetamistest nii kliendid kui ka pangad ise, kes omanikele järjekordselt miljardeid kroone kasumit teenisid.

Eluasemelaenu­ intressidele sõja kuulutanud Nordea Panga Eesti filiaali jaepanganduse juhi Toivo Annuse sõnul tasus see end ka ära. Laenud eraisikutele kasvasid eelmisel aastal tervelt 57 protsenti, samas panga kasum kerkis 18 protsenti, 162,1 miljoni kroonini. Annuse kinnitusel on Nordea selle aasta eesmärgiks kasvada konkurentidest kiiremini.

Sampo Pank kas­vatas kasumit ligi neljandiku võrra, 110 miljoni kroonini. Hansapanga lõppenud aasta kasumiks kujunes ligi 2,9 miljardit krooni ehk 40 protsenti rohkem kui tunamullu. Ühispanga kasum kasvas kolmandiku, 712 miljoni kroonini.

Sampo Panga juhi Härmo Värgi sõnul aitas laenumahtude kiirele kasvule kaasa soodne majanduskeskkond.

Tänaseks on eluasemelaenude intressid veelgi langenud,­ Hansapank küsib vaid 6 kuu Euribori suurust intressi, Nor­dea Pank tahab sel­le­­le lisaks 0,5 ja Ühispank 0,6 protsenti.

Eesti üheks turismimagnetiks tõusnud sanatooriumide edu jätkus ka eelmisel aastal ? avati mitu uut suurt spaad või sanatooriumi, kliente jätkus küllaga kõigile.

?Liiga palju meil küll sanatooriume pole, sest kõik nad olid täis,? ütleb kuurort- ja taastusravi liidu juht Meeme Veisson.

Viimsi Tervise juhataja Peeter Kuke sõnul on nende maja ka tänavu kuni sügiseni praktiliselt välja müüdud. ?Jaanuaris oli meil täitumus 95 protsenti,? rääkis Kukk. ?Sisuliselt on piir ees ? nende seinte vahel ei ole võimalik rohkem müüa.? Eelmine aasta kujunes vaid paar aastat vanale ettevõttele samuti väga edukaks: 61,4 miljoni kroonise käibe juures teeniti kasumit 23,3 miljonit krooni.

Ka sanatooriumi Tervis juhataja Vello Muliin sõnas, et eelmine aasta oli nii Tervisele kui ka aasta tagasi avatud veekeskusele Terviseparadiis edukas. Veekeskuses käis 10 kuuga sulistamas 200 000 inimest, Terviseparadiisi hotelli ja sanatooriumi Tervis täitumus oli 80 protsenti.

Sanatooriumide laienemine kajastub ka lisandunud voodi­kohtades. Eelmisel aastal tulid uute tegijatena turule Terviseparadiis Pärnus ja Georg Ots Spa Hotell Saaremaal. Voodikohti on kolme vii­mase aastaga sanatooriumidesse ja spaadesse lisandunud 1300 ja ettevõtted laienevad veelgi ? Värska sanatoorium plaanib ehitada veekeskuse ja Toila sanatooriumi juures valmib sel suvel uudne saunade kompleks.

Eelmise aasta aprillis pani Tallink käima laeva liinil Tallinn?Peterburi?Helsingi, kuid juba sama aasta lõpus võeti laev käigust, sest pooltühja laevaga sadamate vahel sõitmine osutus mõttetuks ja Peterburi sadam hakkas Tallinkilt kaks korda kõrgemat sadamatasu küsima.

Tallinkil olid Peterburi liiniga algselt suured plaanid. Idee järgi pidid sel liinil aastas sõitma 250 000?300 000 reisijat, kuid tegelikult sõidutati 9 kuuga plaanitust kolm korda vähem inimesi. Juba algusest peale sõitsid laevad pooltühjalt, näiteks esimese viie tegutsemiskuuga kasutas seda reisimisviisi vaid 37 000 inimest, mis jäi prognoosidele oluliselt alla.

Lõpliku põntsu pani Tallinki Peterburi projektile sealse sadama otsus kahekordistada sadamatasusid. Tallink võttis aastavahetusel Peterburi vahet seilanud Fantaasia käigust ära ja see sõidab nüüd rendilepingu alusel Vahemerel.

Enam-vähem sama kehvasti läks Peterburi reisidega ka Tallinki konkurendil Silja Line?il, kelle laev kurseeris Rostocki-Tallinn-Peterburi vahet. Liin suleti pärast neljakuulist käigushoidmist, kuna pooltühja laevaga ei olnud mõtet edasi-tagasi sõita.

Autoturu võitjas pole kahtlust ? nii müüdud autode arvu kui ka käibe ja kasumi kasvult olid mullused tegijad Autori ja ABC Motors, kes müüvad Prantsuse toodangut ? Renault?d.

Üks Renault? müüjaist, AS Autori, on teinud ka vägevad käibe- ja kasumihüpped: kui 2003. aastal ulatus Autori müügitulu 135 miljoni kroonini, siis möödunud aastal oli käive juba 187 miljonit krooni. Kasum kasvas 2003. aasta 1,3 miljonilt kroonilt mullu 5,3 miljoni kroonini, enam kui kolm korda.

Ka käesolevalt aastalt ootab Autori nii käibe kui ka kasumi kasvu.

?Sel aastal läheb veel paremini, usun, et tõusutrend jätkub ka järgmisel aastal,? ütles AS Autori finantsdirektor Imbi Tedrekin.

Autoturul on selge kaotaja Kommest Auto, mitme järjestikuse aasta suure tegija müüdavad Peugeot?d on Eestis populaarsust kaotamas.

?Viimase viie aasta jooksul muutus Peugeot liidripositsioon tõepoolest juba normiks,? tõdes eelmisel aastal üle 500 Peugeot?d vähem müünud ASi Kommest Auto juhatuse esimees Toomas Rüütmann. ?Samas on positsioonide vahetumise näol tegemist loomuliku protsessiga, kuna müük sõltub uutest mudelitest ja suuremate müügipartiide planeerimisest.?

Rüütmann ütles, et müüginumbrite languses on oma osa süüst ka uute mudelite nappuses. ?Väike-keskklassis on möödunud viimase täienisti uue mudeli ehk 307 tulekust kolm ja pool aastat,? ütles Rüütmann. ?Käesoleva aasta teises pooles tuleb täiesti uus Peugeot väikeauto 1007, mille abil loodame müüginumbreid kasvatada.?

Tulevikku vaatab Rüüt­mann optimistlikult ja ambitsioonikalt. ?Käesolevaks aastaks oleme püstitanud väga kõrged eesmärgid ? vasta­valt edasimüüjatega sõlmitud­ lepingutele oleme üheskoos seadnud sihiks müüa üle 2000 Peugeot sõiduki.?

Mullu oli väga hea aasta nii ehitajatele, ehituskauba müüjatele kui ka ehitusmaterjali tootjatele.

Ehituskauba müüjatest tegi suurima käibehüppe ? 47% ?Ehitus Service, müües kokkuvõttes ligi 360 miljoni krooni eest ning näidates tegevuskasumit.

Ehitusmaterjali tootjate läbimüük kasvas 2004. aastal algselt ennustatust kaks korda suuremaks, olles üle 6 miljardi krooni. Põhjuseks laienenud eksport ning pidevalt kasvav kodune ehitusturg.

Eesti Ehitusmaterjalide Toot­ja­te Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul läks aasta enam-vähem kõigil tootjatel edukalt: ?Ei meenugi kohe, et kellelgi oleks halvasti läinud ? kõik jõudsid plusspoolele.?

Ehitusturu suuremad kasvajad olid suured ehitusfirmad, seda osalt võidetud riigihangete toel. Kui Merko Ehituse kontserni käive kasvas mullu 15%, 3,1 miljardi kroonini, siis näiteks FKSMi (nüüd YIT Ehitus) ja Eesti Ehituse käive oli poole võrra suurem kui aasta varem.

Viljandis patju ja tekke tootev OÜ Delux Domotex on vaid mõne aasta jooksul kasvanud pisiettevõttest arvestatavaks tekstiilitööstuseks, kes ostab allhanget ka Eesti suurtööstustelt ning sõlmis just lepingu IKEAga.

Ettevõtte omanik on soo­merootslane Göran Sjöholm ja peaaegu kogu toodang müüakse Saksamaale või Skandinaaviasse. Kaubamärgi Delux all jõuavad nende tekid, padjad, madratsid jne müügile näi­teks Hob­by Hal­lis, City­­­mar­ke­tites, Ant­tilas.

Eelmisel aastal kasvatas ettevõte käivet ca 40 protsendi võrra, jõudes käibega ligi 70 miljoni kroonini. Veel 2000. aastal oli Domotexi käive alla 10 miljoni krooni. Tööd saab ettevõttes praegu ligi 200 inimest.

Eesti suurimal tekstiilitööstusettevõttel Kreenholm läheb aina halvemini ? ettevõte on vajunud sügavasse kahjumisse ja vähendab järjest töötajate arvu.

Eelmisel aastal koondati 600 inimest, sel aastal saavad koondamisteate veel 500 töötajat ehk tänavu aasta lõpuks peaks Kreenholmis töötama 3300 inimest.

Kreenholmi eelmise aasta käive kukkus ligi 200 miljoni krooni võrra, ulatudes siiski veidi üle miljardi. Kahjumi suurust ei ole ettevõte avaldanud, kuid see oli Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri juhi Thomas Widstrandi sõnul suurem kui 2003. aastal.

ASi Kreenholmi Valdus omanik on viimased 10 aastat olnud Rootsi börsifirma Borås Wäfveri AB. Kehvasti hakkas firma käsi käima paar aastat tagasi, kui lahkus pikaaegne juht Meelis Virkebau.

Eesti viinavabrikantidel oli eelmisel aastal kuldne põli ? pärast europiiride avanemist lahti läinud ?viinaralli? kasvatas alkoholitootjate müüki lausa kolmandiku võrra.

Siseturul kasvatasid oma müügimahtu mullu kõik siinsed alkoholitootjad. Peamiselt põhjanaabrite janu vaigistamiseks paiskasid alkoholitootjad müügile lausa viinakanistrid ja -kohvrid.

Nii näiteks jõudsid müügile Liviko kolmeliitrised kraaniga viinapakid, mis on ettevõtte juhatuse esimehe Udo Themase sõnul mõeldud nii turistile kui ka kohalikule inimesele suvise pikniku tarvis: kerge kanda ja mugav kasutada.

Kokku müüs Liviko eelmisel aastal üle 11 miljoni liitri kanget alkoholi, mida on 2,8 miljonit liitrit rohkem kui 2003. aastal.

ASi Onistar juhi Aleksander Skoblovi sõnul valmistusid kõik ettevõtted soomlaste viinaralliks.

?Võib kindlalt väita, et kogu selle aasta kasv tuli meie põhjanaabrite ostude arvel ja kogu see alkohol läks Eestist välja,? ütles Skoblov.

Eelmisel aastal sattus raskustesse mitu aastat suurte kasumitega lausa toiduainetööstuse lipulaeva kohal püsinud linnuliha ja munade tootja Tallegg.

Talleggi majandustulemused halvenesid juba eelmise aasta alguses, kui aasta esimese poole kasum jäi mõne miljoni krooniga alla aasta varem kuue kuuga teenitule. Aasta lõpuks vajus ettevõte 11 miljoni kroonisesse kahjumisse. Arvestades esimesel poolaastal teenitud 8 miljonit kasumikrooni, teenis Tallegg poole aastaga omanikele miinust 19 miljonit krooni.

Sügisel pani ameti maha Talleggi paar aasta juhtinud Kalvar Kase. Ettevõtet asus juhtima-saneerima Olle Horm, kes samas on ka Rakvere Lihakombinaadi juht.

Hormi sõnul olevat põntsu Talleggi majandustulemustele pannud lihtne konkurents. Nimelt oli Tallegg oma suurte kasumite aastatel praktiliselt monopoolne kanaliha müüja Eestis ning võis seetõttu toodangu hinda omatahtsi sättida. Eelmisel aastal aga alustas edukalt kanalihatoodete müüki AS Maag, kes toob linnuliha sisse Leedust.

Tänavune aasta on Talleggile alanud enam-vähem null-tulemusega.

Ettevõttes on käimas saneerimine, mis toob mitmeid muudatusi veel enne suve.

Lennundus on valdkond, kus võitjad ja kaotaja eristuvad selgelt ? võitjateks on eelmisel aastal Eesti turul tegutsema hakanud odavlennufirmad.

Oktoobri lõpus alustas Tallinnast lende Berliini ja Londonisse easyJet, kes saavutas kohe reisijate poolehoiu. Tulemused on nii head, et firma kaalub uute liinide avamist.

Järgmise 12 kuu jooksul tahab easyJet Tallinna kaudu lennutada enam kui 170 000 reisijat.

Sellest kuust peaks Tallinnast hakkama reisijaid vedama­ veel üks odavlennufirma ? Finnairi Rootsis tegutsev tütarfirma FlyNordic.

Lennud­ hakkavad toimuma Tallinnast Stockholmi, pakkudes nii konkurentsi SASile ja Estonian Airile.

Eesti rahvuslik lennundusuhkus Estonian Air üllatas imepisikeseks kahanenud kasumiga.

Eelmise aasta kasum kukkus 2003. aasta 80 miljonilt 5?6 miljonile kroonile. Tõsi, varasemast kasumist oli 31 miljonit erakorraline tulu. Nadide majandustulemuste pärast sai päeva pealt sule sappa firma juhatuse esimees Erki Urva.

Praegu seisab Estonian Air küsimuse ees ? kas jätkata klassikalise lennufirmana või sarnastuda odavlennufirmadega.

Mobiilsideturul olid mullu võitjateks kliendid, kaotajateks operaatorid, kelle kasum kliendi kohta näitab järjekindlat langustrendi.

Kui veel eelmise aasta jaanuaris maksid ärikliendid Eesti-sisese kõneminuti eest kohati isegi 3,5 krooni, siis nüüdseks on hinnad üle kahe korra madalamale langenud. Vaid EMT küsib kõneminuti eest 1,75 krooni, teiste vanade operaatorite hinnad jäävad sellest madalamale.

Möödunud aasta lõpus lisandus niigi kitsale mobiilsideturule virtuaaloperaator Bravocom, kel äriklientidele ühtset hinnakirja polegi ? igale kliendile tehakse personaalne pakkumine.

Operaatorid ise on aga üsna optimistlikud. ?Kui kliendid on rahul, siis võidab ka operaator,? ütles Tele2 kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov. ?Hoolimata sellest, et tulu kliendi pealt on langenud, toob meie poolt pakutav soodne hind juurde uusi kliente.?

Elisa alandas ärikliendi hindu viimati nädal aega tagasi.

?Elisa strateegiline eesmärk on olla soodsaim kvaliteetoperaator Eestis, sellest lähtuvalt oleme kujundanud ka oma hinnapoliitikat,? ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu.