Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast.
Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused.
Erinevate kutsealade töötajatel on ülekoormushaigus põhjustatud perifeerse närvisüsteemi, luu- ja lihaskonna ning sidekoe kahjustustest, mille põhjused on pikaajaline töö sundasendis, üksikute lihasrühmade staatiline pinge, korduvad stereotüüpsed liigutused, äkilised töörütmi muutused, ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisaldamisel, mikrotraumad, aga ka psüühiline ülepinge. Soodustavad faktorid on veel vibratsioon, müra või kemikaalid.
Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Ülekoormushaiguse alla kuuluvad järgmised sündroomid: kaelalihaste pinge sündroom, õlatendiniit, epikondüliit, karpaalkanali sündroom ja käte vibratsioonisündroom. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel.
Pingeline on töö ka konveieril töötajatel, stantsijatel, poleerijatel, polsterdajatel, kangakudujatel, samuti kondiitritel, hambatehnikutel elukutsete esindajatel.
Kutsehaigusi ei ole veel Eestis diagnoositud kuvari taga istuvate töötajate puhul. Küll aga on registreeritud arvutitööst põhjustatud haigusi. Arvuti peab asetsema otse, vastasel juhul teevad eri kehapoolte lihased erineva pingega tööd, mis suurendab ülekoormushaiguste tõenäosust. Tooli seljatugi peaks toetama selga nimmeosast ja jalad ulatuma maha.
Ülekoormushaigust esineb ka arvutihiirt liigutaval käel. Kiired monotoonsed liigutused ja sundasend on soodne pinnas lihaste ülekoormuse või karpaalkanali sündroomi tekkeks. Kui vähegi võimalik, võiks hiirekätt vahetada. Abiks on ka randmepadjad.
Kõige rohkem diagnoositud (48,4%) esmased kutsehaigused olid 2004. aastal ülekoormushaigus (64 juhtu), vibratsioontõbi (22,7%, 30 juhtu) ja vaegkuulmine (15,1%, 20 juhtu).
Kõige rohkem on esmast kutsehaigust diagnoositud traktoristidel (ligi kolmandik juhtudest) ning põllutöölistel ja loomakasvatajatel (ligi viiendik juhtudest). Õlavöötme- ja ülajäsemekahjustusi esineb kõige enam õmblus- ja ehitustöölistel.
Sagedane probleem, millega perearsti juurde tullakse, on lihasvalud, randmepiirkonna valulikkus ja labakäe suremine.
Näiteks lihasvalude all kannatab elu jooksul umbes 70% inimestest. Infotehnoloogiliselt külluslik elu naelutab meid istuvasse asendisse ja paiskab stereotüüpsete liigutuste küüsi. Sagenevad pingetunne õlavöötme lihastes ja kaelas. Valu tekkimisel on viimane aeg end kätte võtta ja keha aeg-ajalt pingest vabastada. Sest valu sünnitab valu.
Kuulake keha häält. Valu annab märku, millise kehapiirkonna oleme ülekoormuse alla seadnud. Lõdvestusharjutused on omal kohal. Tee tervise juurde algab lihtsatest asjadest.
Autor: Margit Loige
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.