USA börsid hakkasid möödunud nädalal rohkem pöörama tähelepanu tõustavatele intressidele, kuna on tunda et raha voolab vaikselt aktsiatest võlakirjadesse.
Ühendriikide keskpank on alates möödunud aasta juunist tõstnud baasintressimäära 1 protsendilt 2,5 protsendini. Homme istub föderaalreserv taas koos ning turud on arvestanud, et tuleb järjekordne 0,25 protsendine intresside tõste.
USA suurfirmade liikumist laiahaardeliselt kajastav Standard Poor`s 500 indeks on alates 9. märtsist kaotanud 2,4%. Samal päeval tõusis USA valitsuse kümne aastaste võlakirjade aastane tootlus esmakordselt viimase üheksa kuu jooksul üle 4,5 protsendi. Finantsuudisteagentuur Bloomberg küsitlus näitab, et analüütikute arvates võib aasta lõpuks pakkuda sama pika tähtajaga võlakiri juba 4,9 protsendist aastatootlust.
17. veebruaril Senatis panganduskommitee ees esinedes teatas USA keskpanga juht Alan Greenspan, et viimase kaheksa kuu jooksul langenud võlakirjade tootlus on tema jaoks olnud müstiline. Aktsiaturud reageerisid sõnavõtule langusega ja ka võlakirjade tootlus on tõusma hakanud.
Kõige rohkem värisevad tõusvate intresside ees finantssektor ja majade ehitajad.
Kõrgemad intressid vähendavad nõudlust laenude järele. Lisaks mõjub see halvasti pankade ja kindlustusseltside võlakirjaportfellitele, kuna kõrgemad intressid tähendavad võlakirjade hindade langust.
Pärast Greenspani Senatis peetud sõnavõttu on pangandussektori aktsiad langenud 4,3%, riigi suurim eluasemelaenude andja Countrywide aktsia aga koguni 9,6%.
Keskmine 30. aastane fikseeritud eluasemelaenu intress on tõusnud USAs viimase viie nädalaga 5,57%lt 5,95%ni.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.