Sotsiaalminister Marko Pomerantsi arvates tuleks muuta esimene pensionisammas solidaarsemaks, et vähendada palgavahedest tingitud erinevusi riigipensionides.
1999. aastal käivitunud isikustatud sotsiaalmaksu (ISM) arvestav riiklik pensionisüsteem pani palgatöötajate riikliku pensioni otsesesse sõltuvusse teenitavalt palgalt makstavast sotsiaalmaksu suurusest, kirjutab Postimees.
Kui varasem arvestati riigipensioni määramisel vaid töötatud aastaid, siis alates 1999. aastast jaotatakse palga suurusest otseselt sõltuvaid ISM-koefitsiente, mille arvust oleneb otseselt tulevase pensioni suurus.
Kui inimene teenib kogu oma tööaja jooksul keskmisest kolm korda rohkem palka, ulatuks tema riigipension praegustes väärtustes 5477 kroonini, samas kui miinimumpalka saanud inimese pension ulatub 1193 kroonini ehk on 4,5 korda väiksem.
«Käärid esimeses pensionisambas muutuvad tulevikus väga suureks, mistõttu plaanime tasandusmehhanismi,» kinnitas Pomerants. «Kui leiame mõistliku lahenduse, siis võiks selle muutuse juba tänavu ära teha.»
Pomerantsi sõnul ei peaks see teema olema poliitiline küsimus, mida valimisvõitluses kasutada. «Oleks vaid päevi, küll teeks,» ütles Pomerants oma ideed tutvustades mõni päev enne Juhan Partsi valituse tagasiastumist.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.