Kumb on kallim, diislikütus või bensiin?

Oleme harjunud, et diislikütus on odavam kui bensiin, kuid viimasel ajal on olukord muutunud. Diislikütuse kõrgema hinna on tinginud diiselmootorite areng, kütuste nõudluse kasv arenguriikides, riikide aktsiisipoliitika ja keskkonnanõuete karmistumine Euroopa Liidus.

Keskkonnanõuete karmistumine seondub enim diislikütuse väävlisisaldusega. Lubatud väävlisisalduse norm on pidevalt vähenenud. Möödunud aasta lõpuni lubati diislikütuses väävlisisaldust 350 mg/kg, kuid selle aasta algusest on lubatud kogust vähendatud tasemele 50 mg/kg. Et seda saavutada, tuleb kütus allutada täiendavatele töötlemisprotsessidele, mis muudab diislikütuse tootmise kulukamaks.

Samas halvendavad diislikütuse puhastamise protsessid diislikütuse loomulikke omadusi, eriti määrimist. Määrimisomaduste taastamise, põlemisprotsessi parandamise ja tahma tekkimise vältimiseks lisatakse diislikütusele manuseid. Need on väga kallid ja nii tõuseb ka diislikütuse hind. Puhastamine ja manuste lisamine on vajalik, kuna kõik juhtivad diiselmootorite tootjad on tegelenud toote arendamisega. Uued mootorid nõuavad järjest kvaliteetsemat diislikütust.

Head diiselmootorid on võitnud kasutajate poolehoiu, see aga tähendab, et tangitakse enam diislikütust ja vähem bensiini. Diislikütuse nõudlust mõjutab ka sesoonsus, sest seda kasutatakse kütteks.

See, et tänavu oli talv põhjapoolkeral keskmisest külmem, suurendas nõudlust veelgi. Samas pole tootmise moderniseerimine jõudnud järele nõudlusele. Tehaste ümberseadistamine diislikütuse tootmise suurendamiseks on mõningal määral võimalik, kuid mitte lõpmatuseni. Probleem on selles, et nafta töötlemisel eralduvad raske-, kesk- ja kergfraktsioon. Keskfraktsiooni ehk diislikütuse nõudluse rahuldamiseks tuleb töödelda rohkem naftat, millega kaasneb aga ka paratamatult kergfraktsiooni ehk bensiini tootmise kasv. Kuna aga kogu toodetavale bensiinile ei jätku nõudlust, müüakse bensiini hetkel odavamalt kui diislikütust.

Märtsi alguses oli bensiin 95 hind Euroopa kütuseturul 472 dollarit ja diislikütusel 542 dollarit tonnist. Kütuste hinda mõjutab ka riiklik aktsiisipoliitika. Euroopa Liidu riigid rakendavad erinevat poliitikat, mis küll lähiaegadel peaks ühtlustuma ning mis tähendab Eesti tarbijale hindade tõusu. Eestis tasutakse täna ühe liitri diislikütuse pealt aktsiisi 4,53 krooni koos käibemaksuga, samalt bensiinikoguselt aga 5,31 krooni. Seega on diislikütuse aktsiis 0,78 krooni väiksem kui bensiinil. Kuna märtsi alguses oli diislikütuse liiter maailmaturul bensiiniliitrist ligikaudu 1,21 krooni kallim, siis aktsiiside erinevust arvestades jääb diislikütuse liiter siiski 0,55 krooni bensiinist kallimaks.

Diiselmootoriga autode omanikud ei pea aga veel bensiini juurde tagasi tulema. Tänu diiselmootori ökonoomsusele on diislikütusele kulutatavad summad ka täna väiksemad. Ning kevade saabumisega, kui bensiininõudlus kasvab, võib hinnavahe väheneda või hoopis kaduda. 22. märtsil langeski diislikütuse maailmaturuhind 11 dollarit ning bensiini hind kerkis 23 dollarit.

Autor: Lembit Eespäev