Kannatusmuusika taeva eeskojas

Peamiselt koomilise ooperi loojana tuntud itaalia heliloojalt Gioacchino Rossinilt (1792?1868) tellis sellenimelise teose Hispaania riiginõunik ja ülemdiakon Don Manuel Fernandez Varela, kellega ta oli kohtunud oma ooperi ?Sevilla habemeajaja? ettekandel Madridis.

Rossini ?Stabat Materi? uue versiooni esiettekanne Pariisi Itaalia teatris 7. jaanuaril 1842. aastal kutsus esile üldise vaimustuse ning teost esitati veel samal aastal ühtekokku 29 Euroopa linnas.

Kuigi Rossini on siin järginud sakraalmuusika traditsioone, peegeldub teoses ometi tema tõeline olemus ooperiheliloojana.

Selline ooperlikkus sakraalteoses leidis aga halvakspanu kirikuringkondades, kes pidasid seda sobimatuks.

Kaasaegsetelt pälvis helilooja oma kaunikõlalise teose eest aga kõrge tunnustuse. Luuletaja Heinrich Heine kirjutas, et pärast ?Stabat Materi? ettekannet tundus teater olevat nagu taeva eeskoda.

Rossini neljale solistile, koorile ja orkestrile loodud teose ?Stabat Mater? esitavad Olga Kondina ja Galina Sidorenko Peterburi Marinski teatrist ning eesti tuntuimad oratooriumisolistid Mati Turi ja Uku Joller koos aasta eest Eestile esimese Grammy auhinna toonud kooslusega ? Ellerheina tütarlaste ja RAMi meeste ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Dirigendipuldis on ERSO peadirigent ja kunstiline juht Nikolai Aleksejev.

Autor: Kersti Inno