Mees, meri ja kõrtsihooned

Reede pärastlõunal valitseb kokkulepitud kohtumiskohas Kullamaa valla Silla küla vana töökoja juures vaikus. Vaid suur veoauto seisab teeveeres, koormaks uhiuus Valtra Valmeti ratastraktor.

Aga otse meie kannul jõuab töökoja õuele tumesinine maastur koos Kullamaa Mõisad OÜ omaniku ja juhataja Hiid Lepalaanega. ?Jõuluvana,? ütleb ta fotograafile terekätt ulatades. Sest mida sellise uhke habeme omanik ikka öelda võiks.

Kiiresti asub Lepalaan korraldama traktori mahalaadimist ja kümmekonna minuti pärast sõidabki uus masin ise töökoja õuele. ?See on meil juba teine samast margist,? selgitab Lepalaan. ?Eelmisel aastal ostsime esimese ja kuna jäime igati rahule, võtsime samast firmast nüüd teise veel lisaks.?

Laadimise korraldamise kõrval on ta nagu muuseas jõudnud rääkida töökoja hoonete remontimisest, nende ajaloost ja sellest, mis on hoonega veel plaanis teha, kui ilmad ükskord soojemaks minema hakkavad ja ehitustöödega alustada saab.

Selgub, et Lepalaane juured ulatuvad Kullamaal juba nelja põlvkonna taha. ?Isapoolne vanaisa oli hea puutöömees, tema tehtud oli ka Silla õigeusu kiriku puitsisustus,? räägib ta. Praegu on kirikust järel vaid varemed. Samuti olevat tsaar Nikolai II kutsunud isiklikult vanaisa Peterburi oma jahtlaeva parandama. Vanaisa polevat aga läinud. Käinud hoopis Kullamaalt jala Tallinnasse tööle. Ka isa Osvald, kes praeguseks Kullamaa kalmistul puhkab, oli osav puutöömees.

?Tegelikult oli isa ka hea pillimees, mängis kõiki pille peale oreli, ja tegi heliloomingutki,? selgitab Lepalaan. ?Vanaisa aga ütles, et ega see pillikääksutamine leiba ei anna, ja pani isa puutööd õppima.? 1938. aastal ostis isa koos vennaga laenu peale puutöökoja, kus tehti alltöövõtuna mööblit tollasele Lutheri vabrikule. Juba aastaga oli laen tagasi makstud ja töökoda kasumis, siis tõmbasid okupatsioon ja sõda sellele kriipsu peale.

Hiid Lepalaan ise aga valis meremehe elukutse. Kümme aastat õppimist Tallinna ja Leningradi merekoolis ning viimase kooli kiitusega lõpetamine viisid ta kahekümneks aastaks maailma meredele. ?Vaid Jaapan ja Austraalia on need kohad, mis mul käimata jäid,? pajatab Lepalaan. Sellele järgnes seitse aastat tööd rahvusvahelise laevaregistri- ja klassifitseerimisühingu Bureau Veritas Eesti OÜ juhatajana ja neli aastat Tallinkis, kus Lepalaan oli uute laevade Romantika ja Victoria I valmimise projektijuht. Tagasipöördumine Kullamaale oli Lepalaane sõnul ainult ajaküsimus. ?Siis, kui korraldasin isale hauakivi tellimist ja paigaldamist, tundsin, et aeg ongi käes,? selgitab ta. Nii loodigi eelmise aasta jaanuaris Kullamaa Mõisad OÜ, mille üheks suuremaks eesmärgiks on kunagise Turpla postijaama taastamine toitlustus- ja majutuskohaks, samuti Jõgeva kõrtsihoone ja võimalusel ka Päri mõisahoone ülesehitamine.

Kõrvalt vaadates on need ettevõtmised tegijale tõeliseks väljakutseks. Päri mõis on praktiliselt hävinenud ning Jõgeva kõrtsihoone, kus Lepalaane sõnul veel 80ndate alguses elati, kokku kukkumas. Jõgeva kõrts on muidugi tõeline pärl, sest tegemist on väidetavalt Eesti kõige pikema kõrtsihoonega, mis asub vana Tallinna?Virtsu tee ääres. Vanale teelõigule jääb ka kaks uhket kivisilda üle Liivi jõe ja Marimetsa oja.

Lepalaane sõnul on seni enim tehtud Turpla postijaama korrastamiseks. Kuna Lepalaan tahab, et kõik asjaajamised oleksid korrektsed ja muinsuskaitsega kooskõlastatud, on tööde alustamiseks kulunud arvatust rohkem aega. ?Turplasse on püstitatud uus palksaun, taastamisele läheb ka eelmisel suvel kaevatud tiikide servas seisev vana suitsusaun,? räägib ta plaanidest. Veel on kavas ehitada kolm alpimajakest majutuseks ja jaamahoone teisele korrusele seminariruumid, kus Lepalaane sõnul võiksid kohalikud pensionärid vahel kas või kino vaatamas käia. Alumisele korrusele peaks tulema kolm söögikohta: kiirtoidurestoran, rahvuslik Eesti kõrts ja Iiri pubi. Iiri pubi ka seetõttu, et Lepalaan ise on suur Guinnessi õlle austaja. ?Siis hea vanaduspäevil oma kõrtsis lemmikõlut juua,? põhjendab ta.

Turpla plaanidesse mahuvad ka kavandatav iluaed ja koht, kus suvel vabaõhukontserte või etendusi korraldada. Kui vaja, lubab Lepalaan kõrtsis ise ka lõõtsa tõmmata. Oskused ja korralik kolme registriga lõõtspill on selleks olemas.

Suuremad ehitustööd peaksid Turplas algama sellel suvel. ?Plaanisime küll varem alustada, aga finantseerimine sõltub suuresti minu Saaremaal asuvast kinnisvaraarendusest,? selgitab Lepalaan. ?Seoses aga Natura alade kehtestamisega jäi Saaremaa projekt aastaks pidama, nüüd on detailplaneering tehtud ja loodame seal peatselt töödega alustada.?

Omal ajal soodsalt soetatud elamumaakrundid Tallinnas ja mujal ongi põhiliseks Kullamaa kavade rahasüstiks. Praeguseks on Kullamaa mõisad OÜ investeerinud 3?4 miljonit krooni, Lepalaane arvates kulub Turpla postijaama valmis saamiseks veel viis miljonit. Rääkimata siis Jõgeva kõrtsist ja Päri mõisast. Jõgeva kõrtsi juurest paistavad ka Koluvere lossi tornide tipud, sealgi annaks Lepalaane ettevõtlikkusega tühjale ja lagunevale hoonete kompleksile uus hingamine anda.

Jõgeva kõrts oli ka selleks paigaks, kus kunagi Kullamaa mehed oma habemed rikastele mulkidele müüsid, et oma pasunakoori tarbeks pille osta.

Lepalaan arendab aga kinnisvara ja paigutab raha mõisate, postijaamade taastamisse ning habe on tal endiselt alles ja ilmselt uhkemaks läheb.