Eesti konkurentsivõimelisimate riikide seas 26. kohal

Tipus on endiselt USA, kuid kuuendalt kohalt teiseks on tõusnud Hongkong, möödudes Singapurist. Neljas on Island ja viiendaks on langenud Kanada. Soome on kõrgel kuuendal ja Taani seitsmendal kohal, Rootsi alles 14.

Võrreldud on 314 eri indikaatorit neljas põhivaldkonnas: majandusareng, majanduspoliitika, ettevõtete konkurentsiolud ja infrastruktuur.

Soome tugevuseks nimetab IMD avalikke institutsioone, pädevaid firmajuhte ning koolisüsteemi. Miinuseks loetakse avaliku sektori suurust, väikseid otseseid investeeringuid, suuri tööjõukulusid ja tööturu jäikust. Näiteks tunnipalk koos kõrvakuludega on Soomes 360 krooni, Eestis 38,4 krooni ja Hiinas 9 krooni.

IMD rõhutab oma ülevaates, et madalad maksud ei ole alati konkurentsivõime tagamise võti. Näiteks Soome jt Põhjamaad, kus maksukoormus on üle 40% SKPst, on suutnud tagada sellele vaatamata hea konkurentsivõime ja majanduskasvu, samal ajal kui umbes 30protsendilise maksukoormusega Jaapan ja ?veits on aastakümneid kidura majanduskasvuga.

Konkurentsivõimet mõjutab rohkem ettevõtte maksukoormus, üksikisiku tulumaksul ja sotsiaalmaksul on seevastu teisejärguline tähendus.

Näiteks odava tööjõuga ja madala ettevõtte tulumaksuga võib küll saada kiiresti edukaks nagu Iirimaa, kuid jõukamaks saades kipub see eelis kiiresti käest kaduma.

Konkurentsivõime tegelikuks mootoriks on teadus, tehnoloogia, ettevõtlikkus, finantsid, logistika ja haridus, väidab IMD professor Stephane Garelli.