Endise rahandusministri Res Publica erakonda kuuluva Taavi Veskimägi sõnul on praegune eelarvestrateegia samma tagasi võrreldes möödunud aastaga.
Järgneb Taavi Veskimägi kommentaar:
Käesolev eelarvestrateegia on pikk samm tagasi, võrreldes eelmise aastaga. Eelmisel aastal saime kulueelarve keskpika prognoosi raske tööga paika ja lähtusime sellest 2005. aasta eelarve koostamisel. Sellel aastal on muudetud eelarvestrateegia jälle numbriteta jutustuseks. See näitab, et sellel valitsusel puudub pikem nägemus Eesti eelarvepoliitika kujundamisest.
Selle dokumendi retoorika rakendamisel ei võta Eesti kasutusele 1. jaanuarist 2007. aasta Euroopa ühisraha euro, sest me ei suuda täita Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi. Valitsussektori kulude kasvatamine ja seeläbi valitsussektori nõudluse suurendamine ning teisalt läbi maksude ja aktsiiside suurendamise hindade kasvatamine viivad Eesti välja raamest, mis võimaldaks hinnastabiilsuse kriteeriumi täita. Selle dokumendi rakendamine muudab võimatuks hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmise Eesti poolt ja lükkab teadmata ajaks edasi euro kasutuselevõtmise.
Valitsus on tekitanud koalitsioonileppe aukude lappimiseks juurde ca 2 miljardit krooni tulusid erinevate tulude suurendamise arvelt. Antud koalitsioon suurendab võrreldes esialgu prognoosituga maksukoormust vähemalt 0,7% ehk 1,2 miljardit krooni. See näitab veelkord, et koalitsiooni tegemisel, kus räägiti, et raha on olemas jne, puudus läbirääkijatel elementaarne arusaam riigi eelarvepositsioonidest. Plaanitud on tulusid keskkonnamaksude suurendamisest, pole aga olemas isegi veel kontseptsiooni. Kavatsetakse tõsta täiendavalt aktsiise, aktsiiside graafikud on aga seadustes juba kirjas. See on õigusliku ootuse ja majanduskeskkonna stabiilsuse ja etteennustatavuse jalge alla trampimine. Kahtlen, kas selliselt on õiguslikult üldse võimalik aktsiiside graafikuid muuta. Kavatsetakse suurendada dividende, võttes Eesti Energiast välja 400 miljonit krooni. Kõik see jätab mulje, et koalitsioonil puudub absoluutselt pikem vaade, tegeldakse vaid tuleviku arvelt 2006. aasta eelarveaukude lappimisega. Seda on lihtsalt halb vaadata.
Plaanin teha Eesti Pangale põhjaliku arupärimise, milliseks nad hindavad valitsuse majanduspoliitika mõju Eesti plaanile ühineda Euroopa ühisrahaga.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.