• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 30.05.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaks kõva kivi peavad töösuhtes jääma viisakaks

Kahjuks tekivad paljud töövaidlused oma jonni tagaajamisest, mille käigus unustatakse elementaarsed viisakusreeglid. Mitmetele vaidlustele on leitud lahendus alles riigikohtus.
Ühe firma töötaja märkas, et tööandja on teinud tema tööraamatusse kande, mis ei vastanud töölepingu lõpetamise tegelikule alusele. Töötaja pöördus kande vaidlustamiseks kohtusse, kuigi tööandja tegi vale kande märkamisel töötajale ettepaneku kande parandamiseks.
Selle lahendamisel tegi riigikohus 1997. aastal otsuse: ?Eksimuse parandamine on võimalik, kui õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimitakse heas usus.
Viisakas oleks olnud, kui töötaja, märgates töölepingu lõpetamise ebaõiget formuleeringut, oleks palunud vea parandada. Töötaja seda ei teinud. Tööandja ettepanek töölepingu lõpetamise kande parandamiseks ei ole tööandja omavoli, vaid viisakas ettepanek lepinguliste õiguste ja kohustuste vaidlusteta täitmiseks.?
Ühe vaidluse töötaja ja tööandja vahel põhjustas asjaolu, et tööandja ei teinud töötajale õigeaegselt teatavaks korraldust tööruumi vahetamiseks.
Töötaja leidis sellest teada saades, et ta ei häiri ka senises kabinetis tööandja tööd ega takista teistel töötajatel kohustuste täitmist. Pealegi ei kasuta keegi teine seda ruumi niikuinii.
Tööandja lõpetas töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu. Selle lahendamisel leidis riigikohus 2001. aasta otsuses: ?Töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras ja kuigi töölepingule on iseloomulik lepingupoolte teatav ebavõrdsus, ei tähenda see, et pooled võiksid jätta järgimata vastastikuse kohustuse olla teineteise suhtes viisakad.
Viisakas käitumine eeldab, et tööandja kindlustab töötaja kokkulepitud tööga ning annab selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Töötaja aga teeb kokkulepitud tööd, täidab tööandja seaduslikke korraldusi ja hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist.?
Käskkiri tühistati, töölepingu lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks, töötaja ennistati tööle ja mõisteti välja keskmine töötasu puudutud aja eest.
Töötaja eiras tööandja korraldust tehtud praak parandada ja käitus tööandjaga ebaviisakalt. Talle määrati noomitus, mille töötaja edasi kaebas.
2003. aastal otsustas riigikohus, et viisakuskohustuse rikkumise eest distsiplinaarkaristust kohaldades tuleb arvestada süüteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning töötaja varasemat käitumist.
Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et viisakuskohustuse rikkumise korral ei ole alati vaja distsiplinaarkaristust kohaldada.
Apellatsioonikohus tuvastas, et töötaja ebaviisakat käitumist soodustas tööandja põhjendamatute nõuete esitamine ning et töötaja pole varem süütegu toime pannud.
Ringkonnakohus leidis, et neil asjaoludel ei olnud töötaja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud. Tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mis ei ole distsiplinaarkaristus. Noomitus tühistati.
Viidatud lahenditest tuleneb üldine põhimõte, mille kohaselt peavad mõlemad pooled käituma töösuhtes viisakalt. Kuna viisaka käitumise sisu ei ole seadusandja sätestanud, sõltub see paljuski osapoolte haritusest, tarkusest, kogemustest ja kasvatusest. Oluline on meeles pidada, et mõlemal poolel on hea nimi ja au, mida ei tohi teotada, ning inimväärikus, mida tuleb austada.
Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Ühtlasi ei tohi kellegi au ega head nime või mainet teotada.
Võlaõigusseaduse kohaselt peavad pooled käituma teineteise suhtes heas usus ja mõistlikult. Töölepingu seaduse kohaselt peavad tööandja ja töötaja olema teineteise suhtes viisakad.
Õigusnormiga ei saa kirjutada tööandjale ja töötajale ette, milline käitumine on konkreetses olukorras viisakas, mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas. Seadusesse on raske panna, mil määral tohib töötaja olla inimene oma vigade, veendumuste ja eripäraga ning kust jookseb piir sobiva ja lubamatu vahel.
Me tahame küll uskuda, et lastetoa aknad avanesid roosipõõsa poole, aga töövaidluse käigus tuleb paratamatult välja, kui mõnel olid need tegelikult lauda poole.
Mis siis ikka teha ? targem annab järele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele