Valitsus sulgeb oma poliitikaga euro ees ukse

Usun, et keegi ei osanud karta sellist tagasikäiku 1990. aastate keskpaika, tollaste hoiakute, oskuste ja arusaamade juurde, nagu tänane valitsus oma finantspoliitilise tegevusega demonstreerib.

Nii nagu laps ei õpi enne, kui pole ise järele proovinud, tahab ka meie riik teiste tehtud vigu ikka enda nahal tunda.

ELi liitumislepingu kohaselt saab Eesti Maastrichti üleminekutingimuste täitmise korral Euroopa majandus- ja rahaliidu täisliikmeks ja võtab kasutusele euro. Rahandusministrina tegin eelmises valitsuses ettepaneku seada eesmärgiks võtta euro kasutusele hiljemalt 1. jaanuarist 2007. Kahjuks on valitsuse tegevus viinud sinnani, et kadunud on kindlustunne juba pikalt hoitud rahanduspoliitika jätkumiseks ja euro kasutusele võtmiseks.

Täna on majanduspoliitikas sattunud enneolematult suur võim inimeste kätte, kes on riigi senise eelarve-, majandus- ja rahanduspoliitikaga emotsionaalses opositsioonis. Sealt ka ilmselt soov hakata uuesti maailma avastama ja pakkuda kodukootud lahendusi asjade uudseks käsitlemiseks. See ei tõota meile midagi head.

Esimeseks ebapädeva poliitika viljaks oli kohe pärast uue koalitsiooni loomist tekitatud arutelu euroga liitumise rahvahääletuse üle. Toetan rahvahääletusi, kuid kaks korda ühe asja kohta rahvahääletuse korraldamise soov näitab hoolimatust inimeste tehtud otsuste suhtes. Segaduse tekitamine euroalaga liitumise osas ei saa olla ühegi Eesti majandusarengust hooliva inimese eesmärk.

Eesti Panga hinnangul tekitab arutelu rahvahääletuse küsimuses Eestis majanduslikku ebakindlust ja mõjutab negatiivselt meie rahvusvahelist usaldusväärsust. Kohalike valimiste tulemuse nimel mängitakse Eesti rahvusvahelise maine ja majandusliku stabiilsusega. Eesti on juba võtnud arvesse euroga liitumise. Kogu meie majandus ja eelarvepoliitika on olnud viimastel aastatel allutatud sellele eesmärgile.

Just selle tulemusena on Eesti inimesed ja ettevõtted nautinud madalaid intressimäärasid, kontrollitud inflatsiooni, uusi tasuvaid töökohti täiendavate investeeringute toel. Meie tänased reitingud, intressimäärad, aktsiate ja kinnisvara hinnad on arvestanud kiire euroalaga liitumisega.

Euroopa majandus- ja rahaliidu täisliikmeks saamiseks peab Eesti täitma Maastrichti kriteeriume. Eelmise aasta juunis liitusime vahetuskursimehhanismiga ERM II, Eesti krooni kurss on fikseeritud euro suhtes tasemel 15,6466. Esimene kriteerium on täidetud, nüüd tuleb 2006. aastal hoida eelarve-, rahandus- ja majanduspoliitikat raamides, mis võimaldavad referentsperioodil täita nõutud kriteeriume puudujäägi, riigivõla, inflatsiooni ja intressimäärade osas.

Kuigi valitsus on eelarve- ja majanduspoliitika kavandamisel lubanud lähtuda euroga liitumisest, räägivad otsused teist keelt.

Nagu valitsus ise eelarvestrateegias on öelnud: kui üldiselt oleks Maastrichti kriteeriumide täitmine senise majanduspoliitika jätkudes realistlik, siis selle võivad ohtu seada valitsuse administratiivsed tegevused. Valitsus kinnitas oma 26. mai istungil eelarvestrateegia, kus koalitsioonileppe aukude lappimiseks on võrreldes esialgu kavandatuga suurendatud valitsussektori tulusid umbes 2 miljardit krooni. Sealhulgas plaanib valitsus täiendavalt makse tõsta vähemalt 0,7% ehk 1,2 miljardi krooni ulatuses.

Paljud valitsusliidu soovitud tuluallikad toovad kaasa surve tarbijahindade tõusuks. Ainuüksi kavandatav aktsiiside kasv võib kaasa tuua 0,5% täiendavat inflatsiooni. Kindlasti kaasneb surve inflatsiooni suurenemiseks valitsussektori kulude 2 miljardi kroonise tõusu ja keskkonnamaksude ning dividendide suurendamise kaudu.

Rahandusministeerium ja Eesti Pank prognoosivad 2006. aastaks 2,5?2,7% tarbijahindade kasvu. Liites sellele vähemalt 0,7?0,8% täiendavat inflatsiooni tõusu, võime öelda, et Eesti ületab valitsuse poolt heakskiidetud eelarvestrateegiat rakendades 2006. aastal oluliselt Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi oodatavat referentsväärtust. Viimane on ilmselt vahemikus 2,1?2,6%.

Valitsuses heaks kiidetud eelarvestrateegiat rakendades Eesti eurot 1. jaanuarist 2007 kasutusele ei võta, kui meile ei tehta poliitilisi järeleandmisi. Sellele loota oleks rumalus. Seepärast kutsun peaminister Andrus Ansipit üles hindama ümber oma valitsuse eelarvepoliitikat ja mitte tõukama Eesti majandust pöörisesse, lükates Eesti liitumise euroalaga teadmata ajaks edasi.