Reedesel majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare ja Tallinna linnapea Tõnis Paltsi kohtumisel arutati Tallinna ümbersõidu temaatikat.
Eelkõige puudutab Tallinna raudteeümbersõit ohtlike veoste liikumist, mis praegu toimub pea läbi kesklinna ning elurajoonide läheduses.
Raudteeümbersõidu eesmärk on Paldiski sadamate ühendamine Tallinna?Narva raudteega, sellisel juhul saaksid Narva?Paldiski liinil sõitvad rongid suunduda otse Paldiskisse Tallinna läbimata ning transporditavad nafta ja kemikaalid ei peaks liikuma läbi Tallinna.
Viimase aastaga on Paldiski sadama veoste maht kasvanud 70 protsenti.
Praegu selgitatakse võimalikke asukohti, kuhu ümbersõitu on võimalik rajada. See võtab plaanide kohaselt aega kuni järgmise aasta lõpuni.
Oluliseks küsimuseks on maade võõrandamine, kuna näiteks sarnaselt Tallinnas Tartu maantee ehitusega on peaaegu kindel, et nii mahuka projekti puhul muutub väga keeruliseks maade senistelt omanikelt kättesaamine.
?Osaliselt sõltub see kindlasti sellest, kuidas sundvõõrandamise seadusega läheb,? ütles Savisaar.
Tallinna linnapea Tõnis Palts ei pidanud võimatuks ka seda, et ohtlike veoste vähendamiseks võib linn kasutada juba enne ümbersõidu valmimist ka muid administratiivseid meetodeid, mis vähendaksid linna läbivate ohtlike veoste hulka.
?Minu arvates nii raudtee kui ka sadama majanduslik huvi ei ole praegu piisav, et asjaga rohkem tegeleda,? sõnas Palts, kommenteerides, kuidas võiks ümbersõidu valmimist kiirendada. Asjade käigu kiirendamiseks moodustatakse linnavalitsuse järgmisel istungil komisjon.
Praeguse linnavalitsuse koalitsioonilepingus on kirjas, et tuleval aastal peab minema 50 protsenti vähem ohtlikke veoseid läbi Tallinna.
?Administratiivselt on kõik võimalik,? tõdes Savisaar, kuid tema hinnangul siiski suuremaid muutusi enne ümbersõidu valmimist oodata ei ole.
Lisaks ümbersõidu teemale arutasid minister ja linnapea veel teisigi küsimusi, kus langevad kokku Tallinna ja riigi huvid, näiteks Ülemiste ristmiku ehitust ja EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) raha kasutamist. ?EASi vahendeid on liiga palju kasutatud kui regionaalse abi vahendeid,? sõnas Palts ja avaldas lootust, et edaspidi võiks osa EASi jagatavatest abirahadest jõuda ka Tallinna.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.