Riigieelarve tuludest on juuli lõpu seisuga täidetud 60 protsenti

Eelmisel aastal oli juuli lõpuks riigieelarvesse laekunud 25,7 miljardit krooni, seega on eelarvelaekumine aastaga 23,7 protsenti kasvanud, teatas rahandusministeeriumi esindaja.

Väljamakseid eelarves planeeritud kulude osas on tänavu tehtud 28,6 miljardi krooni ulatuses ehk 53,9 protsenti eelarvest. Juuli lõpu seisuga oli eelarve ülejääk 3,2 miljardit krooni.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles pressiteate vahendusel, et maksutulude ülelaekumise arvel on võimalik katta Haigekassa tänavune 142 mln krooni suurune puudujääk ja suunata täiendavad vahendid Haigekassa reservide täiendamiseks, samuti taastada 1. juuli pensionitõusust tingitud pensionikindlustussüsteemi reservide kulu ja lisaks suunata täiendavad vahendid pensionireservi. Samuti on vaja ette näha vahendid suuremast majanduse kasvust tingitud suurema liikmemaksu ja muude kohustuste katteks Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Tulumaksu on seitsme kuuga laekunud 3,2 miljardit krooni, sellest juulis 1 miljard.

Juriidilise isiku tulumaksu on seitsme kuuga laekunud 1,7 miljardit krooni ehk 72,9 protsenti planeeritust, juulis laekus sellest 628,6 miljonit.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus juulis 417,9 miljonit krooni, seitsme kuuga kokku aga 1,5 miljardit krooni ehk 50,7 protsenti eelarvest. Võrreldes 2004. aasta sama perioodiga on laekumine 27,9 protsenti vähenenud, põhjuseks tulumaksumäära alandamine 26 protsendilt 24 protsendini, maksuvaba tulu suurendamine 1700 kroonini kuus ning tulumaksutagastuste mullusest olulisest suurem maht.

Samuti mõjutas füüsilise isiku tulumaksu laekumist kohalike omavalitsuste eraldiste osatähtsuse suurenemine. Käesoleva aasta juulis eraldati kohalikele omavalitsustele 611 miljonit krooni ehk 14 protsenti rohkem võrreldes 2004. aasta juuli 536 miljoniga. Esimese seitsme kuuga on kohalikele omavalitsustele eraldatud 18 protsenti ehk 547 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal.

Sotsiaalmaksu on seitsme kuuga laekunud 10,3 miljardit krooni ehk 61 protsenti eelarves kavandatust, juulis laekus sellest 1,7 miljardit. Võrreldes 2004. aasta sama perioodiga on laekumine suurenenud 14,5 protsendi võrra.

Käibemaksu laekus juulis 1,4 miljardit, seitsme kuuga aga 7,9 miljardit krooni ehk 57,5 protsenti eelarvest. 2004. aasta samal perioodil koguti käibemaksu 5,8 miljardit krooni, niisiis on laekumine suurenenud 37,0 protsendi võrra.

Aktsiise on seitsme kuuga laekunud 4,1 miljardit krooni ehk 64,8 protsenti eelarves kavandatust, juulis laekus sellest 1,1 miljardit. Võrreldes 2004. aasta seitsme kuuga on laekumine suurenenud 39,6 protsendi võrra. Kütuseaktsiisi laekus juulis 290,3 miljonit krooni, seitsme kuu kokkuvõttes aga 1,9 miljardit ehk 58,8 protsenti eelarvest.

Võrreldes eelmise aastaga on seitsme kuu arvestuses kütuseaktsiisi laekumine suurenenud 41,5 protsenti. Seda on oluliselt mõjutanud bensiini ja diisli aktsiisimäärade tõus 1. maist 2004 ning erimärgistatud kütuste aktsiisimäärade tõus 1. jaanuarist 2005.

Alkoholiaktsiisi on seitsme kuuga laekunud 1,1 miljardit krooni ehk 54,4% planeeritust, juulis laekus sellest 198,6 miljonit. Võrreldes 2004. aasta juuliga on alkoholiaktsiisi laekumine suurenenud 8,4 protsendi võrra.

Tubakaaktsiisi laekus juulis 579,6 miljonit krooni ehk 51,4 protsenti eelarvest. Tubakaaktsiisi eriti kõrge laekumise taga oli sarnaselt eelmiste aastatega 1. juuli aktsiisitõusuga seoses toimunud varude soetamine juunikuus.

Seitsme kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi laekunud 1,1 miljardit krooni ehk 100,5 protsenti planeeritust. Võrreldes 2004. aasta sama perioodiga on laekumine suurenenud 54,4 protsendi võrra, põhjuseks lisaks varasemast suuremale varude soetamisele juunis ka sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärade tõus 2004. aasta 1. juulist.

Mittemaksulisi tulusid (v.a toetused) laekus juulis 431,2 miljonit, seitsme kuuga kokku on mittemaksulisi tulusid laekunud 2,9 miljardit krooni ehk 77,6 protsenti riigieelarves kavandatust. 2004. aastal oli juuli lõpuks laekunud 59,3 protsenti kavandatud mittemaksulistest tuludest.

Tulusid varadelt, sealhulgas intressitulusid ja dividende, on seitsme kuuga laekunud 1,2 miljardit krooni, juulis laekus sellest 170,9 miljonit. Dividendidest tasuti juulis eelarvesse ASi Tallinna Sadam dividendid väärtuses 103,7 miljonit krooni ning ASi Eesti Loots dividendid väärtuses 7 miljonit krooni. Kaupade ja teenuste müügilt, sealhulgas riigilõivudest, on seitsme kuuga laekunud 968,4 miljonit krooni ehk 70,5 protsenti eelarvest. Tulusid materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on seitsme kuuga laekunud 135,9 miljonit krooni.

Toetusi laekus juulis eelarvesse 292 miljonit krooni, seitsme kuuga kokku on toetusi laekunud ligi 3 miljardit ehk 46,3 protsenti kavandatust. 2004. aastal oli seitsme kuu jooksul laekunud 30,5 protsenti kavandatud aastamahust.

Välistoetusi on eelarvesse juuli lõpu seisuga laekunud 2,1 miljardit krooni, mis moodustab 35% aastaks planeeritud välistoetuste tuludest. Ühtekuuluvusfondist on seitsme kuuga laekunud ligi 208,8 miljonit krooni. Struktuurifondide arvelt on eelarve täitunud kokku 832,2 miljonit krooniga, millest suurimad laekumised on Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendussektsioonilt 400,8 miljoni krooniga ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 343,6 miljoni krooniga. Taotlejatele on juuli lõpu seisuga kokku välja makstud veidi üle miljardi krooni.

2005. aasta riigieelarve tulude kogumaht koos välistoetustega on 53,1 miljardit krooni. Kulude maht on 53 miljardit krooni.

Detailsem info riigieelarve laekumise kohta <#siit=www.fin.ee/?id=12121>.