Vastutus tuleb jagada tööandja ja töövõtja vahel

Meil on hea meel, et sotsiaalminister on asunud tegelema haigekassa pikaajaliste probleemidega. Kahjuks tahab minister leida lihtsaid lahendusi. Selliseks näiteks on ministri idee tööandjatele täiendavate kohustuste panemisest haiguspäevade hüvitamisel. Õiglase süsteemi saavutamiseks tuleb aga jagada kohustusi haigusega kaasuvate kulude osas solidaarselt töövõtja ja tööandja vahel. See tagab, et töötaja on huvitatud olema terve ja tööandja tagama töökeskkonna, mis tagab inimese tervise.

Loomulikult peab tulema kolmanda osapoolena appi ka riik, võttes pikaajalised riskid enda kanda ja tagades läbi hüvitise miinimummäära kehtestamise, et inimesed ei langeks toimetulekuraskustesse.

Kindlasti ei ole see üksik meede veel lahendus. Kõnealuse lahenduse rakendamisel vabanevad maksimaalselt 250 miljonit krooni ei lahenda kahjuks haigekassa rahastamise tegelikke küsimusi, mis tulenevad rahvastiku vananemisest, arstiabi struktuursest kallinemisest ja tasuta teenuste pakkumisega kaasnevast tõusvas joones kasvavast nõudlusest.

Oleme seda meelt, et üksikute ideede väljapaiskamise asemel on haigekassale vaja pikaajalist finantsplaani, mille raames pakutavad lahendused peavad suunama nii tööandjaid kui ka töötajaid tervist väärtustama, motiveerima inimesi senisest enam olema terved ja sellesse ka ise investeerima.

Olukorras, kus ka haigekassa on tunnistanud, et ta ei suuda fiktiivseid haiguslehti eristada tegelikest, pannakse tööandjatele liiga suured kohustused ja riskid, mida neil ei ole võimalik efektiivselt juhtida.

Seetõttu tuleks kindlasti panna ülempiir ka tööandja vastutusele mitte ainult üksiku haigusjuhtumi lõikes, vaid ka ühe töötaja aastaste haiguspäevade osas. See aitaks maandada ka riski, et tööandjad ei soovi haigemaid inimesi tööle võtta. Samal eesmärgil tuleks kaaluda võimalikku riskigruppi kuuluvate krooniliste haigete haiguspäevade jätkuvat katmist haigekassa poolt. Kindlasti peame oluliseks, et tööjõu­turu osapooltele pandavad täiendavad kohustused tuleb kompenseerida muude tööjõumaksude täiendava alandamisega. Tehtavate muudatuste kaudu ei tohi tööjõu maksu­koormus suureneda, pigem tuleb jätta inimestele enestele rohkem raha kätte, et nad saaksid ka ise enda tervisesse rohkem panustada.