Lisaeelarve seab ohtu euro tuleku

Peaminister Andrus Ansip väidab 16.09 Äripäeva uudises ?Lisaeelarve lapib mulluseid auke? järgmist: ?Koolide remondiks anti 600 miljonit stabilisatsioonireservist ja selle peale võeti veel finantsvõimendus. Sellega rikuti ära riigieelarve tasakaal. IMF hoiatas Eestit selliste tehingute eest, mis toimuvad tulevaste põlvede arvel.?

Ansipi väide, nagu oleks Riigi Kinnisvara ASi aktsiate ost 2003. a riigieelarve ülejäägi arvel viinud riigieelarve tasakaalust välja, on rahanduslikult ebakompetentne. Riigieelarve koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Kui eelarve tulud ja kulud on tasakaalus, siis on eelarve tasakaalus; kui mitte, siis tasakaalustatakse vahe finantseerimistehinguga. Nt kui riigieelarve on ülejäägis ja kulusid ületavate tulude eest ostetakse aktsiaid, siis see eelarve tasakaalu ei mõjuta. Nii oli ka Riigi Kinnisvara aktsiakapitali laiendamisega.

Asjaolu, et Ansipi kritiseeritava Riigi Kinnisvara ASi mudeli autor on Reformierakonna eelmine esimees Siim Kallas, näitab, et praegusel Reformierakonnal on Siim Kallase aegsega vähe ühist. On selge, et vajadus võtta vastu 2005. a lisaeelarve ei tulene kuidagi investeeringust Riigi Kinnisvara aktsiakapitali.

Riigikogus Res Publica valitsuse ajal vastuvõetud 2005. a riigieelarve oli ja on tasakaalus ja lisaeelarve tegelik põhjus on uue koalitsiooni otsused, mis võivad olla küll valijatele meelepärased, kuid eelarve- ja rahanduspoliitiliselt vastutustundetud, seades ohtu Eesti majanduse pikaajalised tulevikuväljavaated.

Tegelik probleem on veel hoopis muus: lisaeelarve võib seada ohtu euroga liitumise. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusasjade voliniku Joaquin Almunia artikkel Postimehes ja analüütikute seisukohad näitavad, et et euroga liitmine plaanitud ajal on ohus, kui ei suudeta inflatsiooni piisavalt madalal hoida.

Väikeses avatud majanduses on valitsuse peamine hoob inflatsiooni juhtimiseks eelarvepoliitika. See tähendab, et valitsus ei saa hinnatõusu ohjeldada mitte paremini laekunud eelarvetulusid riigieelarve kaudu tarbimisse suunates, vaid nende kulutamist edasi lükates.

Kui euroga liitumine satub lisaeelarve tõttu ohtu, tuleb lisaeelarvest osaliselt või tervikuna loobuda. See on kahjuks teema, millest valitsus eriti rääkida ei soovi, sest tahtmine enne valimisi raha jagada on liiga suur.