Kui maksusüsteemi reformida, siis üks kord ja hästi

Äripäev leidis oma 12. septembri juhtkirjas ning ka Daniel J. Mitchell kirjutas samas lehes, et Eesti maksusüsteem on ennast siiani õigustanud. Samas tõdeti, et peame liikuma koos teistega kiiremini maksumäärade alandamise suunas.

Nõustun, et Eesti maksusüsteem on olnud seni efektiivne ja maksumäära on vaja alandada. 1994. aastal otsustasime maksusüsteemi kasuks, mis sobis just Eestile sellel hetkel kõige paremini. Ja nagu ajalugu näitab, tegime õigesti! Nüüd oleme sarnaselt 1994. aastaga olukorras, kus meil on valida teiste järgimise ja isemõtlemise vahel. Ka nüüd seisame valiku ees ? kas teha nii nagu teised või nii, kuidas just Eestile kasulik on.

Ettevõtte tulumaksumäär on oluline komponent investeerimisotsuste tegemisel. Ettevõtte tulumaksumäära kiirem alandamine investorite surve taustal ja konkurentsis püsimiseks on kindlasti vajalik. Varem kehtinud seadus lubas Eestis kehtestada madalama määra kiiremini ning tean õige mitut investorit, kes olid sellega arvestanud.

Samas tuleb enne ettevõtete tulumaksu protsendi fikseerimist uurida selle tagajärgi Eesti majandusele. Mida selline maksumäär meile annab? Kas sellise määra tõttu tuleb Eestisse lisainvesteeringuid? Kas see suudab konkureerida Hiina, Brasiilia ja India tootmisega ning Läti ja Leeduga? Kas see suurendab inimeste elatustaset ja tarbimist? Või äkki on vaja ikkagi rakendada teisi meetmeid, et konkurentsis püsida?

Usun, et ettevõtte tulumaksumäära alandamise kõrval peaksime võtma vaatluse alla terve maksusüsteemi ning mõtisklema, kas näiteks 33%-line sotsiaalmaks ettevõtte tasemel motiveerib ettevõtteid piisavalt tööhõivet suurendama ning tooma Eestisse inimkapitalil baseeruvaid sektoreid. Või soosib see hoopis investeerimist seadmetesse? Või kas 18%-line käibemaks soodustab inimesi tarbima või investeerima? Seega ei vaja meie maksusüsteem vaid garantiiremonti ehk ainult maksumäära alandamist, vaid me peaksime võtma lahti terve süsteemi ja vaatama, mis veel praeguses turusituatsioonis ei tööta, ning kujundama just Eestit esile tõstva ning investeerimist soodustava maksusüsteemi.

Viimasel ajal on muutunud populaarseks igasuguste maksuindeksite koostamine ja riikide maksusüsteemide pingeritta seadmine. Eesti asub selles osas kusagil keskel ? reeglina Lätist ja Leedust tagapool. Siiski ei võta ükski nendest indeksitest arvesse poliitilise stabiilsuse koefitsienti, mis on investoritele samuti üks olulisemaid indikaatoreid.

Kuigi Gruusias on Euroopa ühed madalamad maksud, ei ole paljud investorid oma investeeringutega sinna tõtanud just poliitilise ebastabiilsuse tõttu. Seega, kui reformida, siis teha seda üks kord ja korralikult ? mitte venitada kuni viimase hetkeni ja mõelda, kuidas kompenseerida eelarvepuudujääke.

Meil tuleb tulumaksusüsteemi nagunii kardinaalselt muuta, sest see on vastuolus ELi ema- ja tütarettevõtte direktiiviga. Sellist suurt muudatust tehes on igati mõistlik alustatud remondi käigus ka süsteemi teised elemendid üle vaadata, mitte aga muuta süsteemi iga natukese aja tagant. See lisaks ebastabiilsust.

Vajame motiveeritud ja läbimõeldud tegevuskava terve maksusüsteemi läbivaatamiseks ning vajadusel ka teiste elementide muutmiseks. Nagu teada, sisaldab maksusüsteem mitmesuguseid tahke ning neil kõigil on mõju Eesti majandusedule ja investeeringutele.

Ka mõjutavad erinevad elemendid eri sorti investeeringuid. Näiteks madal ettevõtte tulumaks koos kõrge sotsiaalmaksuga soosib holding-ettevõtteid, mis aga ei suurenda kahjuks tööhõivet. Seevastu madalad füüsilise isiku maksud koos kõrgema ettevõtte tulumaksuga soosivad teadmistepõhist, kuid madalama kasumlikkusega sektorit.

Nõustun sellega, et vaid teatud sektorit motiveeriv süsteem moonutab ressursside jagamist ja takistab seega majanduskasvu. Kuid samas tuleb reaalselt hinnata, mille või kelle tarbeks maksusüsteemi vormida ja kuidas see aitab jõukust suurendada.

Juba ammu ei vaata investorid otsuste tegemisel ainult ettevõtte tulumaksumäära ? vaadatakse terve maksusüsteemi koormust konkreetsele investeeringule.