• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 225−0,77%38 344,01
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 225−0,77%38 344,01
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 11.11.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Malle Eenmaa suur pööre

Eenmaa ja Stewart (64) on finantsalase taustaga, Eenmaa Eesti ühe endise juhtiva panga juht ja hiljem panga nõukogus ning Stewart New Yorgi börsi maakler ja hiljem börsi nõukogus. Nii Stewart kui ka Eenmaa tundsid, et neid on alusetult süüdi mõistetud, ent ei saanud kohtus õigust. Kui Stewart jätkab pärast poole aasta pikkust vanglakaristust taas aktiivselt oma elustiiliäri edendamist, siis Eenmaa tegi pärast vangimajas veedetud aastat suure pöörde, alustades heategevuse propageerimist. Viimased paar aastat veab Eenmaa heategevusfondi Dharma, mis kuulub Eesti ühele jõukamale eraisikule Urmas Sõõrumaale.
Eenmaa pole oma olekult aastatega üldse muutunud. Kui kohtusin temaga noorukese majandusajakirjanikuna kümmekond aastat tagasi, siis tundus ta täpselt samasugune nagu praegu, rahulik ja enesekindel. Ainuke vahe on see, et kui siis võttis Eenmaa mind vastu Virumaa Kommertspanga uhkes kabinetis ja lasi sekretäril kohvi tuua, siis nüüd lasi ta mul kohvi välja teha.
Kohtusin Eenmaaga kaks korda. Esimene kord palaval augustipäeval ja teine kord peaaegu sama palaval päeval septembris. Esimesel korral rääkisime pikalt tema süüdimõistmise epopöast. Teine kord kuulasin tema mõtteid sellest, kuidas ta aitab majandusraskustes peredel toime tulla.
Enne neid kohtumisi nägin Eenmaad viimati 2001. aastal, kui ta käis kohut ja püüdis vabaneda süüdistusest. Siis oli naine väga löödud. Täna peegeldub endise pankuri silmis õnnis rahu. Ta on öelnud, et on oma süüdimõistjatele andestanud. Ja tahab aidata neid, kes ise end aidata ei suuda.
?Müüride taga näed traagikat ja kujutad ette seda, miks inimesed on nii kaugele jõudnud,? kirjeldab Eenmaa neid motiive, mis teda heategevuse juurde viisid. ?Nägin tahku, millest ma varem midagi ei teadnud.? Enamikul vanglasse sattunud inimestest pole olnud õiget kodu ega pere, nende eest pole hoolitsetud ning tihti on lapsed sattunud lastekodudesse ja erikoolidesse. Paljud kinnipeetavad on alla 30 aasta vanad. Ja kui Eenmaa vanglast välja sai, mõtles ta kohe sotsiaaltöö peale.
Esimene kontakt oli Avo Üprusega, kes veab Tallinnas Peeteli kiriku kogudust. Kümmekond aastat tagasi alustas kogudus tööd Põhja-Tallinna tänavalastega. Viis aastat tagasi alustas Peeteli sotsiaalkeskus, mille alla kuuluvad kristlik lastekodu, tänavalaste päevakeskus ning turvakodu. ?Tulemus oli fantastiline!? räägib Eenmaa sellest, kuidas Tallinnast Kopli liinidelt kokku kogutud lapsed kiriku kaudu abi said. Koguduse lastekodu abil said neist täiesti normaalsed lapsed.
?Mina kohtusin Malle Eenmaaga Harku vanglas,? meenutab Üprus esimest kohtumist, ?mulle vaatas raamatukogu toa laua tagant vastu elutarkade silmadega naine.? Hiljem kohtas Üprus neid silmi kabelis jumalateenistuse ajal. ?Meil oli, millest rääkida,? räägib Üprus, ?mure inimeste pärast, keda on tabanud ootamatud ning vahel ka teenimatud löögid, ühendas meid ning nõnda sai tehtud plaane ja mõned neist ka teostatud. Malle tegi hea valiku. Häbi olgu sellel, kes halvasti mõtleb.?
Eenmaa praegune tegevus Dharmas on kogunud tuntust tänu kunstioksjonitele. Naine räägib õhinal sellest, kuidas tal läks edukalt järjekordne oksjon Vanalinna Muusikamajas, kust laekus kokku ligi 400 000 krooni. See oli Dharmal juba teine oksjon. Eelmisel aastal läks raha abi vajavate laste kunsti- ja huvihariduse edendamiseks ning kooli töövihikute ostmiseks. Teadagi on see raha vaid piisk meres, sest töövihikute jaoks olid taotlused 4500 lapse kohta ja ühe lapse peale kulub ca 400 krooni. Kokku seega 1,8 miljonit. Tänavu maksti töövihikute toetused muudest vahenditest, oksjoni rahaga on kavas aidata kaasa raskustes lasterikaste perede elamistingimuste parandamisele.
Raha läheb jagamisele kohalike omavalitsuste kaudu, sest neil on parem info selle kohta, kes abi vajab. Raha jagamisel on abiks Eesti Suurperede Abistamise Selts, mida juhib Albert Norak, praegu pensionipõlve pidav endine rahandusminister ja Tallinna linnapea. Eenmaa on käinud koos Norakuga ise mööda Eestit abipakke jagamas, et näha, milline on abivajavate perede olukord.
?Väga töökas ja südamlik naine,? räägib Eenmaa kohta Norak. Tema sõnul on Eenmaa tegevusest olnud palju abi, näiteks Rapla maakonnas aidati perel 130 000 krooniga maja taastada.
Lisaks suurperede abistamise seltsile on Eenmaa partner Taaskasutuskeskus, mille kaudu käib kõige vajamineva, näiteks riiete, toidunõude, voodipesu, raamatute, heliplaatide ja mööbli kogumine abivajavatele peredele. Eenmaa annab Taaskasutuskeskusele üle abivajajate andmed, seal pannakse pakid kokku ja firma BizPak veab need mööda Eestit tasuta laiali. Paljudel lastel on probleemiks suusavarustus, siin loodetakse abi Samelinilt või mõnelt teiselt firmalt. Tubakafirma Philip Morris on lubanud toetada rahaliselt. Selle rahaga tahame muretseda lastele talvespordi­varustust, lisab Eenmaa. Partnerid on veel Lastekaitse Liit, kellega koostöös koolitatakse tugiisikuid raskustes lastega peredele, heategevusorganisatsioon Caritas ning Nõmme Lastekaitse Liit.
?Minu soov on, et iga laps võiks end tunda kindlalt ja kasvada tubliks kodanikuks,? võtab Eenmaa kokku oma praeguse tegevuse eesmärgi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele