Valitsus viskab euro aknast välja

Peaministri nõunik Kalev Kukk ütles Äripäevas välja selle, millele oleme tähelepanu juhtinud juba pikka aega - valitsuse plaan, et Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuaril 2007, eksisteerib veel üksnes paberil. Tegelikult pole valitsusel Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikme staatuse saamiseks kindlat poliitikat ja reaalne tähtaeg on teadmata nii valitsusele kui ka turgudele.

Kukega võib nõus olla selles osas, et mõõdukas inflatsioon pole Eesti jaoks sisuline probleem - Euroopa keskmise elatustaseme poole liikudes peavadki palgad ja palgatõusust sõltuvad hinnad tõusma Euroopa keskmisest kiiremini. See tähendab, et kõigi uute liitujate inflatsioon jääb veel pikaks ajaks eurot kasutavate vanade liikmesriikide tasemest kõrgemaks.

Sellepärast ongi vaja valitsusel plaani, millal ta kavatseb jõuliselt sekkuda, sest inflatsiooni ohjeldamisel vaid turgude peale lootmine on naiivne. Eesti majanduse konvergents ELiga seda lihtsalt ei toeta ja nii võime me eurot ootama jäädagi. Valitsuse seisukoht, mille peaministri nõunik välja ütles, on aga fatalistlik - valitsus euro kasutuselevõtuks mingeid majandus-, rahandus- ega eelarvepoliitilisi samme ei astu. Valitsusest ei sõltu midagi ja seega pole põhjust võimulolijaid süüdistada. Selline hea õnne peale lootmine ei lükka aga euro kasutuselevõtu edasi 1. jaanuarini 2008, vaid teadmatusse.

Kukk on skeptiline Isamaaliidu ülejäägiga eelarve koostamise ettepaneku suhtes. Isamaaliidu pakutud 100 miljoni kroonine eelarveülejääk inflatsiooni ohjamiseks oli tõesti rahanduslik naljanumber.

Samas näitas seda, et eelarvepoliitikas on ruumi kulude kokkuhoiuks miljardite ulatuses, taas detsembrikuine kuluralli. Kahjuks on teada, et see unustatakse veel enne märtsis algavat eelarveprotsessi, kus poliitvaluutaks on valitsemisala kasvunumber. Eesti Pank on olnud valitsuse rolli osas teisel arvamusel ja soovitanud valitsusel astuda samme odava laenuraha kättesaadavuse piiramiseks. Viimasele võimalusele Kukk ka oma artiklis "likviidsuse likvideerimisest" rääkides vihjas. Aga ei enamat, plaani valitsusel pole.

Valitsusel oli võimalus astuda inflatsiooni kontrollimiseks samme 2006. aasta riigieelarve koostamisel. Väide, et administratiivsete meetmete kasutamine tähendab automaatselt eelarve defitsiiti, on vale.

Administratiivseid meetmeid saab kasutada ka selliselt, et valitsussektori eelarve jääb tasakaalu. Tuleb suuta koos eelarve tulude vähendamisega ka kulusid kokku tõmmata ja selleks on valitsuses 2006. aastal ruumi piisavalt. Ilmselt on inflatsiooni ajutiseks ohjeldamiseks vajalik meetmete pakett (vt tabel). Paika tuleks panna ka tähtaeg, millal ja millest lähtuvalt neid rakendatakse.

Arvamusuuringud näitavad süvenevat skeptitsismi euro kasutusele võtmise osas. Siit on Rahvaliidul ja ehk ka Keskerakonnal tekkinud hoiak, et euro kasutuselevõtt vaid paar kuud enne 2007. aasta valimisi võib ohustada seni oma eurovastasust rõhutanud erakondade valimistulemusi. Samuti loodetakse analoogiliselt Europarlamendi valimistega teha eurole vastandumisest 2007. aasta Riigikogu valimiste teema.

On jäänud halvad ja väga halvad lahendused. On halb, et me peame tegema ajutiselt majanduspoliitiliselt järske samme, et saada rahaliidu liikmeteks. Siiski võib eeldada, et kui need sammud tehakse konkreetse eesmärgi saavutamiseks avalike plaanide alusel, siis turud aktsepteerivad seda.