Rahandusministeerium avalikustas möödunud nädalal esialgse versiooni ELi poolt järgmise seitsme aasta jooksul Eestile eraldatava abiraha kavast. "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" koostatakse koostöös ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonidega, et luua üldine visioon ja strateegiline alus ELi abiraha kasutamiseks. See tähendab, et käesoleva dokumendiga pannakse paika üldised pikaajalised suunad, millele aastatel 2007-2013 keskenduda.
Dokumendi eesmärk on koondada erinevate valdkondade strateegiad, et riigi arengut oleks võimalik läbimõeldult ja terviklikult suunata. Strateegia üldine iseloom tuleneb ühelt poolt ELi struktuurivahendite ettevalmistusi ja kasutamist sätestavatest regulatsioonidest. Üldsõnalisuse peamine põhjus on aga vajadus säilitada seitsme aasta perspektiivis paindlikkus, et suudaksime arengutele ja muutustele vajadusel kiirelt reageerida.
Käesoleva perioodi märksõna on koostöö - strateegia koostamise kõikides staadiumides, ka kõige varasemates, on tähtsaim komponent pidev konsulteerimine partnerite, ministeeriumide ning huvigruppidega. Strateegia tööversioon on hetkel staadiumis, kus on koondatud ja süstematiseeritud sisendid: ELi strateegilised suunised, erinevates siseriiklikes strateegiates sätestatu ja ministeeriumide ettepanekud. Seega ei sisalda dokument midagi radikaalselt uut, vaid sellesse on koondatud ja süstematiseeritud seni erinevates valdkondades kavandatu.
Tänaseks on olemas prioriteetide ehk sisuliselt valdkondlike tegevusalade loetelu ja kirjeldused süsteemsel kujul. Kuigi prioriteedid ei ole lõplikud, on see loetelu optimaalne ning meie hinnangul piisavalt täpselt sõnastatud ja kirjeldatud, et selle põhjal edasi minna. Meie eesmärk on avalikkusele eesseisvaid valikuid võimalikult varakult tutvustada.
Niisiis on protsess algusfaasis, mistõttu on ka töödokument esialgne ja loomulikult edasist arendust vajav. Praegu on eesmärk saada kokku strateegia esimene versioon, mille põhjal on seejärel võimalik asuda tegema valdkondlikke rakenduskavasid. Just rakenduskavades määratakse ära täpsemad tegevused ja rahastamismahud, suuremad projektid, objektid jne. Sellesse detailsesse planeerimisjärku jõuame peatselt. Ühe struktuurivahenditest rahastatava objektina on juba juttu olnud Tallinna-Tartu maanteest, mille ehituseks tuleb vajadusel leida lisaraha kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Rahandusministeerium on lähenenud strateegia koostamise protsessile süsteemselt ja avatult. Meie taotlus on teha kättesaadavaks dokumentide tööversioonid ja mustandid, et huvilisi ja avalikkust kursis hoida ning juba varakult arvamuse avaldamist võimaldada. See tähendab, et töös olevad ja avalikustatud dokumendid võivad olla keeleliselt kohmakad ning nende sisu muutumas.
Kui strateegias on olemas prioriteetide loetelu ja kirjeldused, saab edasi minna. Järgmise sammuna leiame prioriteetide osakaalud. Rahaliste mahtude kokkuleppimisel kujunevadki valdkondade sisemised eelistused. Juba praegu võib välja tuua inimeste arendamise, infrastruktuurikeskkonna ja hariduse olulise rolli.
Niisiis on "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" näol tegemist üldsuundi näitava dokumendiga, kust minnakse edasi konkreetsete tegevuskavade suunas. Strateegiat täiendatakse jaanuari jooksul kodanike ja koostööpartnerite poolt esitatavate kommentaaride põhjal ning esitatakse 9. veebruaril valitsuskabinetile esimeseks aruteluks.
Seejärel on kavas kuni maini strateegiat nii sisulises, keelelises kui ka vormilises mõttes (koostöös huvirühmade, avalikkuse ja Euroopa Komisjoniga) edasi arendada. Praeguses staadiumis ei saagi eeldada rohkem, kui et dokument oleks kirjeldav ja üldisi sihte paika panev. Kõigepealt kindel vundament ja siis müürid. Võiksime alustada ka fassaadi ehitamisest, aga kasu poleks sellest kellelgi.
Rahandusministeerium annab endast parima, et strateegia sisaldaks kõiki olulisi ELi struktuurivahenditest finantseerimist vajavaid tegevusvaldkondi. Ikka selleks, et ühe osa riigieelarvest, nn euroraha kasutamine oleks võimalikult tõhusalt kavandatud.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.