Majandamiskava annab omanikule põhjaliku info tema metsa kohta

Metsamajandamiskava on vajalik, kui soovitakse teha põhilisi raieid. Kava olemasolu on soovitatav, kui tahetakse metsa müüa, sest see võimaldab määrata metsa hinda.

Pangad nõuavad majanduskava, kui soovitakse kasutada metsa laenu tagatisena. Ja alati ei peagi kava muretsemiseks mingi kindel eemärk olema, selle võib tellida ka oma metsast ja seal sisalduvatest loodusväärtustest ülevaate saamiseks.

Metsamajandamiskava aluseks metsakorraldus, mille põhitoimingud on metsa kaardistamine ja metsade plaani koostamine, metsa inventeerimine ja metsa kirjelduse koostamine ning metsamajanduslike tööde kavandamine.

Metsi on Eestis korraldatud üle kahe sajandi, kuid enamiku sellest ajast on metsakorraldustööd piirdunud suurte metsavaldustega. Esimesed katsed koostada metsamajandamiskavad ka väikemetsaomanikele tehti esimese Eesti vabariigi lõpuaastatel, kuid tänapäevases mõistes hakati erametsadele majandamiskavasid koostama 1992. aastal. Seega on erametsade ehk talumetsade korraldamise ajalugu väldanud veidi üle kümne aasta.

Mets on ajas muutuv, ta kasvab ja sureb, metsa raiutakse ning uut metsa istutatakse või tärkab ta ise. Seetõttu kaotab metsamajandamiskava aja möödudes oma aktuaalsuse ja seal toodud metsa kirjeldused ei vasta enam looduses valitsevale olukorrale. Aeg-ajalt on vajalik teha uus metsakorraldus ja üldlevinud tava kohaselt loetakse optimaalseks, et majanduskava on vaja uuendada vähemalt iga kümne aasta järel. Muidugi võib tulla ette eriolukordi ja tugev torm, nagu eelmise aasta jaanuaris, võib muuta ainult mõne kuu vanuse metsamajandamiskava kasutuks.

Alates 1995. aastast on igal aastal korraldatud vähemalt 50 000 ha erametsi, parematel aastatel on tööde pindala olnud ligi 90 000 hektarit ja samas suurusjärgus oli metsakorraldajate töömaht ka 2005. aastal. Kokku on aastatel 1992-2005 metsamajandamiskavu koostatud enam kui 800 000 hektari erametsa kohta, kuid üle 100 000 ha on aegunud ehk vanemad kui kümme aastat. Praegu on kuni kümne aasta vanuste metsamajandamiskavadega kaetud 670 000 ha erametsi ehk kaks kolmandikku nende pindalast.

Miks ei ole suudetud kõiki erametsaomanikke varustada metsamajandamiskavadega, kuigi metsaseaduses on kirjas, et metsakorralduse kulud kaetakse riigieelarvest? Üks põhjus on see, et riigi rahakott ei ole põhjatu ja metsakorraldus pole olnud prioriteetne. Viimase kümne aasta jooksul on riik igal aastal rahastanud erametsade korraldamist umbes 6,5 miljoni krooni eest ja kõigi eelduste kohaselt on 2006. aasta number veel suurem.

Lisaks riigi rahaga tehtule on metsaomanikud tellinud metsakorraldust ka oma vahenditest. Metsamajandamiskavade koostamist on mõjutanud ka kava staatus. Kuni 1999. aastani oli majandamiskava vajalik, kui metsaomanik soovis teha uuendusraiet (lõppraie).

1998. aasta lõpus heakskiidetud ja 1999. aastal kehtima hakanud metsaseadus kaotas erametsas kava vajalikkuse nõude ja metsamajandamiskava hakati nimetama metsa majandamise soovitusteks. Kuni 2005. aastani sai teha kõiki metsamajanduslikke töid ilma majanduskava omamata. Kardinaalselt muutsid olukorda 2004. aasta alguses metsaseaduses tehtud muudatused. Sätestati, et alates 2004. aasta 1. maist võib metsakorraldustöid teha ainult vastavat tegevusluba omav ettevõte, kelle töötajad on sooritanud nõutava eksami ja katsetöö.

Metsamajanduskava olemasolu on alates 1. jaanuarist 2005 kohustuslik, kui metsaomanik soovib teha uuendus-, valik- või harvendusraieid, kusjuures kava peab olema kehtestatud ja kavandatav raie kehtestamise otsuses näidatud. Kõik uue korra alusel koostatud majandamiskavad esitab kehtestamiseks metsakorraldaja, kuid eelnimetatud raiete tegemiseks on vaja lasta kehtestada ka enne 1. maid 2004 koostatud kava või metsa majandamise soovitus.

Enne kui vana kava kehtestamisele saata, on metsaomanikul tarvis veenduda, kas kava kehtivusaeg ei ole möödas ja kas selles ka uuendus-, valik- ja harvendusraieid kavandatud on. Vanu kavu ja soovitusi võtavad kehtestamiseks vastu maakondlikud keskkonnateenistused. Metsakorraldustööde kvaliteeti kontrollib ja metsamajandamiskavu kehtestab metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Seaduse järgi on kava kehtestamiseks aega 30 päeva. Sellega peab omanik arvestama, kui ta planeerib metsas raietöid alustada.

Hiljuti valitsuse heakskiidu saanud uue metsaseaduse eelnõu muudab riigi poolt metsakorralduseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise korda. Siiani tellis metsakorraldusettevõtetelt metsade inventeerimist ja metsamajandamiskavade koostamist riik.

Uue korra järgi hakatakse metsamajandamiskava koostamist toetama SA Erametsakeskus kaudu, kusjuures toetus võib ulatuda kuni 70%ni kava maksumusest.

Metsakorraldustööd peab metsaomanik tellima tegevusluba omavalt ettevõttelt. Praegu korraldab erametsi kaheksa tegevusloaga ettevõtet.

Eestis on tänaseks välja antud üsna suur hulk kirjandust, mis kajastab nii kitsaid valdkondi metsanduses kui ka laiapõhjalisemalt kogu teemat. Samuti toimib metsaomanike nõustamine.

Erametsaomanike põhilised abistajad on Erametsaliit ja Erametsakeskus, kes pakuvad nii nõustamisteenust kui ka koolitust. Et info oleks kõigis Eestimaa paigus kättesaadav, tegutsevad piirkondlikud nõustamiskeskused. Ent avalikkuses on juba juttu olnud ohust, et hetkel, mil metsaomanike vajadus nõustamise järele kasvab, vallandub spetsialistide kriis.

Maaülikooli metsandusteaduskonna dotsent Kalev Jõgiste seda probleemiks siiski ei pea. Tema sõnul on Eesti Maaülikoolis metsandus jätkuvalt populaarne eriala. Jõgiste kinnitab, et loomulikult on nõustajate puhul vajalik ka teatav lisakoolitus, mis on nii Maaülikooli kui Luua Metsanduskooli õppekavades olemas ning selle baasil saadakse ka piisav arv nõustajaid.

Jõgiste ei usu, et lähiajal oleks väga järsku nõustamisteenuse kasvu oodata. Tema sõnul liiguvad metsanduses asjad pigem sujuvalt. Pan-Euroopa metsasertifitseerimise alustamine Eestis võib Jõgiste sõnul siiski nõudlust kvaliteetse nõustamise järele suurendada.