Uusi põrandaid rikuvad praod ja ebatasasused

Tänastes uusehitistes on kõige levinumad naturaalpuidust parketid, mille vastuvõtmisel tuleb hoolikalt kontrollida põranda kvaliteeti.

Ainukesed kvaliteedinormid, millest põranda kvaliteetsuse hindamisel lähtuda, on Eesti Ehitusteabe Fondi poolt välja antud "Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid. Viimistlus RYL 2000". Parketitööde kohta käivad normid on kirjeldatud peatükis 77.

Kuna tegemist on siiski naturaalse materjaliga, mis õhutemperatuuri ja õhuniiskuse muutudes deformeerub, ei saa normidesse kõiki esinevaid probleeme kirja panna ja sageli tuleb lähtuda mõistlikkuse printsiibist või tellida ekspertiis. Tüüpiliste esineda võivate probleemidena võib välja tuua, et põrandaliistud ei kata deformatsioonivuuki, parketi ja liistu vahele on kuivanud pragu. Mõnikord on liistud paisunud ja looklevad mööda seina või on põrandasse kuivanud lubatust suuremad praod. Juhtub ka, et põrand on mõnest kohast järele andnud, pinge on tõmmanud põrandasse suured rebendid.

Oluliseks veaks puitparketi paigaldusel on väär deformeerumisruumi arvestus: põranda äärtesse pole seda jäetud piisavalt (0,8-1 cm) või on laiupidi parketti ilma deformatsioonivuugita paigaldatud rohkem kui 8 meetrit. Nii mõnigi kord puudub betooni ja parketi vahel ka vahematerjal või on eksitud tasandussegu kasutamise reeglite vastu.

Õhu suhtelist niiskust soovitatakse hoida tasemel RH 40-60% ja temperatuuri 18-24 YC. Kui õhuniiskus on liiga madal või temperatuur on liiga kõrge, võivad põrandasse kuivada praod. Kuival ajal on lubatud kuni 1 mm laiuseid juuspragusid 1 tk 15 m" kohta. Kui praod on suuremad, ei ole loota, et õhuniiskuse taastudes praod tagasi tõmbuvad. Parketis olevad 1-2 mm laiused praod tuleb kittida puiduvärvi kitiga ja üle 2 mm laiused praod remontida, liimides neisse sama liiki puitu. Remonditud kohad ei tohi parketis häirivalt eristuda.

Suvisel ja sügisesel ajal kipub aga õhuniiskus normi ületama ja nii tuleks ruume aeg-ajalt kütta, et liigniiske õhk põrandale liiga ei teeks. Jaanuarist märtsini aitab õhuniisuti muretsemine, probleemi leevendab ka toalillede tuppa paigutamine, mida ohtralt kasta on vaja. Toodud temperatuuri- ja õhuniiskusnäitajad on parimad ka inimese tervisele.

Põranda kasutamisel tekkinud vigastuse sage põhjus on kriimustamine mööbliga, aga ka veega hooletu ümberkäimine, näiteks kui põrandale on sattunud liiga palju vett, mida pole kiiresti eemaldatud (lahtine aken, ümber kukkunud vaas jne). Sageli unustatakse õlitatud põrandal ka hooldusõlituse kohustus.

Ehitusvigade tõttu tekkinud probleemid peab lahendama ehitaja või põranda paigaldaja, neile kehtib kaheaastane ehitusgarantii. Vale õhuniiskuse ja -temperatuuri tõttu tekkinud vead on ekspertide poolt tuvastatavad ning garantii sellisel juhul vigade parandamist ei kata. Seda juhul, kui eksperdid tuvastavad, et põranda paigaldamisel on järgitud kõiki reegleid ning põranda ja seina vahele on jäetud piisavalt liikumisruumi ning laiupidi ei ole piirnorme ületatud. Tähele tuleb panna ka seda, et deformatsioonivuukidesse pole surutud juhtmeid, vuuk peab jääma tühi, et põrand saaks vajalikul määral "mängida". Kodukindlustus katab põranda vahetuse kulud juhul, kui tegemist on õnnetusega nagu veeavarii, torude lõhkemine, põrandakütte või katuse läbijooksmine. Lahti ununenud aknast põrandale jooksnud vee tekitatud kahju kindlustus ei korva.

Täpsemat informatsiooni saab ka põranda müüjalt või ehitajalt, kes peab kliendile üle andma kasutus- ja hooldusjuhendi.

Autor: Jana Põim