Pankrotiavalduse esitamisega ei tohi viivitada

Olukorras, kus äriühing on muutunud maksejõuetuks, peaks kohustuste täitmine võlausaldajatele toimuma pankrotimenetluses, kuna siin on suuremal arvul võlausaldajatel võimalus osa saada võlgniku vara jagamisest.

Pankrotimenetlus on reeglina seda tulemuslikum, mida varasemas maksejõuetuse staadiumis on seda alustatud ning mida rohkem on võlgnikul säilinud vara nõuete rahuldamiseks. Viimast silmas pidades täpsustati jaanuaris jõustunud äriseadustiku muudatustega juhatuse või seda asendava organi liikme kohustusi ja vastutust, mis kaasnevad äriühingu maksejõuetusega.

Pankrotiavalduse esitamise tähtaeg on konkreetsem - avaldus tuleb kohtule esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. See muudab juhatuse liikme kohustuse sisu selgemaks ning lihtsustab rikkumise korral juhatuse liikme suhtes tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse kohaldamist. Samuti peaks see sundima juhatust senisest enam jälgima äriühingu reaalset majanduslikku seisu ja tagama maksejõuetuse ilmnemisel juhatuse poolt avalduse viivitamatu esitamise. See omakorda loob paremad eeldused pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Avalduse on kohustatud ja õigustatud esitama iga juhatuse liige eraldi, isegi siis, kui juhatuse liikmeil on ühine esindusõigus. Ühe juhatuse liikme esitatud avaldust ei saa teised liikmed tagasi võtta. Kui äriühing siiski soovib seda teha, on võimalus avalduse esitanud juhatuse liige tagasi kutsuda. Avalduse tagasi võtnud teine juhatuse liige peab arvestama, et juhul, kui äriühing on siiski maksejõuetu, rikub ta ise avalduse esitamise kohustust.

Kui avalduse õigeaegse esitamata jätmisega tekitati äriühingule ja/või võlausaldajatele kahju, peab juhatuse liige selle hüvitama. Lisaks on avalduse tahtlik esitamata jätmine kuritegu, mille eest võib juhatuse liiget karistada kuni kolmeaastase vangistusega.

Keskne küsimus on, kuidas maksejõuetuse ilmnemise hetke täpselt määrata. Äriühing on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid või kui tema vara ei kata kohustusi ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Juhatuse liige peab avaldust esitades olema veendunud, et äriühing on maksejõuetu. Kui ta esitab alusetu avalduse, võib kohus pankrotimenetluse algatada, kuna siis ei kontrollita veel võlgniku maksejõulisust. Menetluse algatamine võib kahjulikult mõjuda äriühingu majandustulemustele. Kokkuvõttes võib sellest tekkida äriühingule kahju, mille eest vastutab avalduse esitanud juhatuse liige. Kui juhatuse liikmel puuduvad finantsteadmised, on soovitav kasutada pädevate isikute abi äriühingu majandusliku seisu hindamiseks.

Äriseadustik kehtestab nüüd selge põhimõtte, et pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liige teha aktsiaseltsi eest makseid, v.a neid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Eesmärk on takistada äriühingu vara vähenemist enne pankrotimenetluse algatamist.

See, millised maksed on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, jääb paljuski kohtupraktika sisustada. Kindlasti tuleb juhatuse liikmel hoiduda maksetest, mis kahjustavad võlausaldajate huve ja oleksid seetõttu pankrotimenetluses tagasivõidetavad (nt tasumine enne tähtpäeva; üht võlausaldajat teisele eelistades, tasumine ebatavalise maksevahendiga).

Makset võib teha, kui selle mittetegemine tooks äriühingule kaasa suurema kahju (nt elektriarve tasumine vs elektri väljalülitamine). Kui juhatuse liikmed teevad makseid, mis on vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega, peavad nad niisugused maksed äriühingule solidaarselt hüvitama.