Kommivabrik Kalev viib Eesti maiusemeistrite ajaloo tänavu kolmandasse sajandisse

Esimesteks kommertsliku sihiga hõrgutistesegajateks olid apteekrid - nad valmistasid martsipani, suhkrukomme, keediseid. Kondiitritööstuse tekke eelduseks oli odava tooraine - suhkru olemasolu. Seda polnud XVII sajandini piisavalt kuskil, alles siis algas Kariibi mere piirkonna suhkruroo üleilmne levik.

Tähtsusetu pole Eesti magusatootmise ajaloos aasta 1786, mil keiserliku linnaseaduse alusel delegeeriti äriliste ettevõtete pidamine vaid nn gildinimistuisse kantud isikuile, kes tohtisid toodangut Vene impeeriumi linnades turustada. Sellega loodi eeldus meistritelt kvaliteetset toodangut saada.

Juba 1702 alustas Tallinnas tegevust esimene kohvik, kus ontlikud pürjelid said võimaluse avalikult teed, kohvi ja šokolaadijooki nautida. Olgu öeldud, et esimene tahke šokolaaditahvel tuli müügile 1849 - see leiutati täiesti juhuslikult, kui püüti ära kasutada šokolaadijoogi valmistamise jääkainet taimerasva.

Eestimaa kondiitritööstuse algdaatumiks peetakse 1806. aasta 23. augustit, mil suhkrupagar (nimetus kondiiter tuli hiljem, enne seda tootsid pagarid maiustusi oma põhitöö kõrvalt) Lorenz Caviezel ja kaupmees J. G. Schlichting sõlmisid kinnisvara ostu-müügilepingu. Caviezel nimelt ostis kaupmehelt maja ning selle juurde kuuluva krundi Tallinnas väga soodsas asukohas. Sel kuupäeval mainitakse Tallinna rae protokollides esmakordselt suhkrupagar L. Caviezeli nime ja tegevusala.

L. Caviezel ei lasknud soetatud varandust kaua tühjana seista, küpsetusahju ehitamine ja muu vajaliku sisseseade paigaldamine toimus kiiresti ning peagi olid tema ettevõttes toodetud magusad hõrgutised üle linna tuntud ja nõutud.

Viimast korda on L. Caviezeli nimi Tallinna kaupmeeste III gildi nimistusse kantud 1815. aastal, pärast seda valdasid ettevõtet juba tema pärijad. Arvata võib, et ta lihtsalt loobus tegutsemast.

1823. aastast pärineb ajaleheteade vana suhkrupagari abikaasalt Dorothea Elisabeth Caviezelilt, kes kuulutas avalikult, et võtab äri üle ning tema poes "on saadaval igat sorti kompvekid ja koogid, … mida kõike saab nautida ka kohapeal".

Kuigi Caviezelite äri läks Tallinnas hästi, otsustas Lorenz Caviezel 1830. aastatel siirduda Riiga paremaid võimalusi otsima. Ja mitte edutult - temast sai seal küllaltki silmapaistev veinikaupmees.

Tallinna kinnisvara (maja, töökoda, kauplus) vahetas veel kaks korda omanikku, kuni 1864. aastal omandas selle Narvast pärit kondiiter Georg Stude.

Murranguliseks sai 1876. aasta, mil G. Stude ostis maja Pika ja Pühavaimu tänava nurgal ning lasi imelise kiirusega sisse seada uued tootmisruumid ja kaupluse. Ka toodete valik laienes. Lisaks traditsioonilistele pagaritoodetele omandas Stude firma hea kuulsuse martsipanist maiustuste ja käsitsi valmistatud šokolaadikompvekkide pakkujana.

Tallinna magusameistrite heaks ajajärguks tuleb pidada perioodi Esimese maailmasõjani: näitustelt saadi mitmeid väärt auhindu. XIX sajandi viimasel kümnendil firma juhtimise üle võtnud G. Stude juunior laiendas tootmis- ja äripindu nii Tallinnas kui ka laial Venemaal. Juba XIX sajandi teisest poolest oli G. Stude äri üks regulaarne klient Vene keisri õukond. Ka enne Teist maailmasõda, Eesti vabariigi ajal läks Georg Stude firmal edukalt. 1941. aasta jaanuaris ettevõte natsionaliseeriti ning liideti kompvekitehasega Karamell, mis oli moodustatud tolleaegsest suuruselt kolmandast magusatootjast aktsiaseltsist A. Brandmann (asutatud 1901) ja osaühingust Riola (1922).

Tänapäeval saab Caviezeli-Stude ettevõtteid pidada Eesti kondiitritööstuse alustaladeks, Kalevi kommivabriku eellaste vanimaks haruks.

Kalevi noorema haru ajalugu algas 1906. aastal, mil ärimees Josif Ginovker asutas Tallinnas koos poegadega šokolaadi- ja biskviiditööstuse. Järgnesid firma Efekt, Rudolf Klaussoni Kompvekivabrik ja teised ettevõtted.

Tuntuim sellest harust on 1921. aastal vendade Wellnerite (Karl ja Kolla) rajatud šokolaadivabrik Kawe, millega 1940. aasta natsionaliseerimiste käigus liideti ettevõtted Eelis, Efekt ja Endla. Tuleb tõdeda, et sõjaeelses Eesti vabariigis oli magusa tootmine ja tarbimine suur, kondiitriettevõtteid oli peaaegu igas linnas.

Pärast maailmasõja lõppu oli olukord magusatootmises masendav - õhurünnakute tõttu olid hävinud ettevõtete hooned, nappis toorainet, puudus oli meestööjõust.

1948. aastal kerkis esile ideoloogiline probleem - Nõukogude kommivabriku nimi ei saanud kuidagi olla Kawe. Korraldati nimekonkurss, uute kommivabriku nimedena kandideerisid Punane Kompu ja Kalev. Viimane võitis, ühe häälega.

1957. aastal loodi uus tootmisüksus - Uus Kalev - ning 1958 andis ehitaja sellele üle uue tootmishoone. Kuna Kalevi tootmistulemused olid 1960ndate alguseks langenud ja töötajate arv vähenenud, siis ühendati 1962. aasta juunis kaks asutust ettevõtteks Kalev, Eestisse jäi üks maiustustetootja keskusega Pärnu mnt 139.

1966. aastal alustati esimestena Nõukogude Liidus närimiskummi tootmist. Närimiskompvek sai nime Tiri-aga-Tõmba. Ühtekokku jõuti neid toota vaid 1,5 tonni, sest vahele tuli taas partei karvane käsi ning seesugune "Lääne ees lömitamine" tuli lõpetada. Nätsutootmist jätkati 1979. aastal Saksamaalt ostetud seadmetega.

1991. aastal moodustati kondiitritoodetevabriku Kalev baasil riiklik aktsiaselts Kalev. 1995 see erastati, moodustati AS Kalev. 1996. aastal noteeriti Kalevi aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil.

ASi Kalev tegevusvaldkondade laienemine algas aastal 2002, mil võeti rendile endise Paide piimakombinaadi hooned ja seadmed. Nüüdseks on Kalev omandanud enamusosaluse Ida-Virumaa jahukondiitritoodete valmistajas (AS Järle) ja Viljandi pagaritootjas (AS Vilma).

Kalev on üks Eesti suuremaid toidutootjaid, valmistades oma viies tootmistsehhis maiustusi, pagaritooteid, jahusegusid ning piimatooteid. Üks grupi kuuest tütarettevõttest AS Kalev REC tegeleb igapäevaselt kinnisvaraarenduse- ja haldusega. AS Kalev omab 12 kommipoest ning kohvikust koosnevat jaekaubandusketti, mis alustas tegevust aastal 2000.

Kalevi viimaste aastate suurim projekt on uue tehasehoone valmimine Rae vallas Põrguväljal ning kogu maiustuste toomise kolimine sinna. 26 500 m2 paiknev tootmiskompleks on suurim viimase 15 aasta jooksul ehitatud toiduainetööstuse hoone Eestis.

Kalev on Eesti šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete turuliider - uuringutulemuste põhjal eelistab Kalevi maiustusi 42% siinsetest tarbijatest. TNS Emori läbiviidud Eesti ettevõtete maineuuringu põhjal on Kalev Eesti mainekaim ettevõte ja üks suurima tarbijaväärtusega brände.

Suurim väljakutse on ekspordimahtude kasvatamine. Põhisuund on tegevuste tõhustamine Balti riikides, Venemaal ja Soomes.

Autor: Tõnis Möldre