Venemaa loodab G8 südameid võita

Vaene naftarikas Venemaa. Ta püüab nii kangesti, et tema eesistujaperioodi G8 eliitgrupis tõsiselt võetaks. President Vladimir Putin kavatseb Peterburi tippkohtumisel pidada oma kolleegidega erudeeritud vestlusi haridusest, nakkushaigustest ja - et keegi tukkuma ei jääks - energeetikajulgeolekust.

Ja mida on Putin oma pingutuste eest tasuks saanud? Suurt midagi. USA valitsus on eesotsas asepresidendi Dick Cheney'ga süüdistanud Venemaad oma endiste "kurjuse impeeriumi" kommete juurde tagasi pöördumises. Putin andis vastu, nimetades USAd "seltsimees Hundiks".

Eurooplased omalt poolt on ikka veel hüsteerias selle pärast, et nad sattusid aasta alguses Venemaa-Ukraina gaasitüli keskele, mis jättis ka nende gaasitorud mõneks päevaks kuivaks. Muidugi viitavad eriti vastikud inimesed sellele, kui absurdne see on, et Venemaa üldse kuulub klubisse, kus on liikmeteks sellised hiigelmajandused nagu USA, Saksamaa, Jaapan, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Kanada.

Miks ei ole Hiina presidenti Hu Jintaod, kes juhib maailmahindades mõõdetuna suuruselt teist majandust maailmas, Putini asemel laua äärde kutsutud? Lõppeks on Venemaa rahvuslik sissetulek isegi tänaste taevasse tõusnud nafta- ja gaasihindade juures umbes sama suur kui Los Angelesel ja selle äärelinnadel kokku.

Võib-olla peaks Putin asuma rünnakule. Ta võiks ju öelda oma üleolevatele kolleegidele, et ta on täna Venemaal populaarsem kui nemad oma kodumaal. Putin võiks isegi Venemaal homme ausad valimised võita - mitte et ta muidugi sellega riskiks. Vähesed liidrid võivad kätt südamele pannes sedasama väita.

Putin võiks ka viidata sellele, et Venemaa rahaline seis on tugevam kui teistel G8 liikmetel. Jah, eks see ole abiks, et Siber osutus hiiglaslikuks naftakaevuks ja valitsus imeb naftaraha endasse. Aga ega asi naftaga piirdu. Enamik majandusteadlasi soovitab rikastel riikidel asendada oma keerukad ja aegunud maksusüsteemid lihtsa proportsionaalse tulumaksuga. Putin viis selle ellu juba mõned aastad tagasi ja tulemused on imelised.

Muidugi, G8 liidrid ei pruugi olla sama vaimustunud Venemaa teistest lahendustest eelarveprobleemidele. Enamik G8 riike ei suuda saavutada poliitilist konsensust, et viia elu vajalikke reforme, nagu pensioniea tõstmine. Venemaa seevastu on praktiliselt oma pensionärid hüljanud ja laseb inflatsioonil nende sissetulekud lihtsalt ära süüa. Maal elavad vanurid hoiavad endal hinge sees kartulite kasvatamisega. Kui nad üldse ellu jäävad: pärast Berliini müüri langemist on Vene mehe keskmine eluiga langenud 65-lt aastalt

55-le. Kas Putin peaks soovitama oma kolleegidele, et eelarvet saab tasakaalustada sellega, kui lasta pensionäridel nälga surra?

Võib-olla ei peaks Putin tõesti oma saavutustega liigselt kiitlema. Ehk on kõige parem plaan lasta viinal voolata ja loota, et pildistamisel ehib kõigi nägusid rõõmus naeratus.

Igatahes hakkavad Putini kolleegid teda respekteerima, kui nad kuulevad, et peavad oma energeetikajulgeoleku tõstmiseks Venemaale rohkem raha pihku laduma.

Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org