Täna Ceyhanis avatava maailma pikkuselt teise naftajuhtme puhul mängivad geopoliitilised kaalutlused vähemalt sama suurt rolli kui majanduslik mõtlemine.
Üle 13 aasta kavandatud 1776 kilomeetri pikkune ja ligi 4 miljardit dollarit maksma läinud Bakuu-Tbilisi-Ceyhani naftajuhe on üks kallimaid viise viia Kaspia nafta maailmaturule, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kuid see saavutab kavandajate peaeesmärgi: nafta liigub siksakilist teed pidi mööda nii Venemaast kui ka Iraanist.
Esimene naftatilk jõudis aasta eest valminud toru mööda pärale maikuus. Praegu peaks mööda toru voolama juba 400 000 barrelit päevas, hiljem tõuseb jõudlus miljoni barrelini. See moodustab enam kui protsendi maailma energianõudlusest.
Projekti elluviimist aktiivselt õhutanud USA peab seda niivõrd oluliseks, et osaleb avamisel välisministri tasemel.
Kavalalt joonistatud marsruudist hoolimata ei saa torujuhtme teekonda pidada ohutuks, kirjutab mõttekoda EurasiaNet. Teele jääb 14 seismilist murdejoont ning kahelt poolt varitsevad naftajuhet konfliktikolded: Mägi-Karabahh, Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja kurdide alad Türgis.
Seetõttu on ka turvameetmed erakordsed. Kui jätta kõrvale kaheksa pumbajaama ja 101 sulgurkraani, kulgeb toru vähemalt meetri sügavuses maa all. Kokku valvab nafta transporti 3000 eriväljaõppe saanud sõjaväelast. Iga kahe nädala tagant pildistab torujuhet luurelennuk.
Seotud lood
Eesti tegi ettepaneku saata EL sõdurid
Gruusiasse seoses vägivalla puhkemisega Lõuna-Osseetias.
Gruusia presidendi Mikheil Saakašvili sõnul
on Venemaa tegevuse eesmärgid suuremad kui Lõuna-Osseetia, nimelt tahab Venemaa
kontrollida Gruusiat läbivaid energiatarneid.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.