Kiire majanduskasvuga suurenevad ka riskid

Eile avalikustas rahandusministeerium oma suvise majandusprognoosi. 2006. aasta majanduskasvu ootusi tõstsime 8,2 protsendilt 9,6 protsendini ja järgmise aasta oma 7,7 protsendilt 8,3 protsendini.

Igal heal asjal on omad varjuküljed - kiire majanduskasvuga kaasneb ka riskide kuhjumine. Jooksevkonto defitsiidile ja laenukasvule on nüüd lisandunud kvalifitseeritud tööjõu puudus ning majanduse ülekuumenemise oht (seda eriti kinnisvara- ja ehitussektoris).

Oskustööliste ja tippspetsialistide puudusest ning kiirenevast majanduskasvust tingituna jõuab keskmise brutokuupalga reaalkasv käesoleval aastal rekordilise 8,7 protsendi tasemeni.

Palgasurve on põhjustanud euroliidu tööturgude avanemine. Paljud eestimaalased on suurema palga ja paremate töötingimuste ootuses välismaale tööle läinud.

Palkade kiire kasv pole pikemal aja jooksul kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Selle tulemusena võib väheneda meie ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel ning pidurduda ekspordimahtude kasv. Eksport on aga hädavajalik, sest nii teenitav välisraha aitab võetud võlgu tagasi maksta.

Lisaks teeb muret tarbijahindade kasv, mille oodatud alanemist ei ole sel aastal toimunud. Tarbijahindade kasvuks prognoosime sel aastal 4,5%, järgmisel aastal 3,9%.

Peamised hinnatõusu mõjutavad tegurid on energiahindade ja eluasemekulutuste kasv, mis on tingitud nii avaliku sektori poolt reguleeritavate (näiteks soojus ja gaas) kui ka vabalt kujunevate hindade (näiteks üür ja eluaseme remont) kiirest tõusust. Tugev sisenõudlus kergitab mitmete kaupade ja teenuste hinda. Oma osa annavad naftahindade tõusu kaudsed mõjud ja kasvav palgasurve. Eesti inflatsioon on küll loodetust kiirem, ent sellegipoolest kooskõlas meie majandusarengu ja lähenemisega Euroopa Liidu arenenud liikmesriikide tasemele. Tõsiselt on halvenenud võimalus täita inflatsioonikriteerium 2007. aastal ning euro kasutuselevõtt 2008. aasta algul on keeruline.

Valitsus ei ole loobunud kavatsusest võtta euro kasutusele niipea kui võimalik. Riik ja erasektor peavad nüüd ja edaspidi säilitama valmisoleku eurole üleminekuks kohe, kui oleme täitnud inflatsioonikriteeriumi. Et vähendada majanduse ülekuumenemise riske ja hoida hinnasurveid kontrolli all, peab valitsus jätkama range ja jätkusuutliku majandus- ja eelarvepoliitikaga.

Valitsussektori 2006. aasta eelarve ülejäägiks on oodata 6,4 miljardit krooni ehk 3,4 protsenti SKPst (ilma täiendavate kulutusteta). Eesti riigi eelarvepositsioon on väga tugev. Oleme jätkuvalt suurima eelarveülejäägiga riikide seas Euroopa Liidus.

Olulisem teiste riikidega võrdlemisest on aga see, et meie eelarve vastaks praegusele majandusolukorrale. Eelpoolnimetatud riskide ja euro kasutuselevõtu tõttu pean vajalikuks hoida eelarve nii käesoleval kui ka lähiaastatel märgatavas ülejäägis. Lisaks peaksime vältima selliste kulutuste tegemist, mis suurendaksid juba niigi tugevat sisenõudlust, ja jahutama ülekuumenemisohus olevat ehitussektorit. Soovitan kõikidel enne otsuste tegemist pikemalt järele mõelda. Soodsas majandusolukorras kipub lihtne tõde "üheksa korda mõõda, üks kord lõika!" ununema, sest optimism tuleviku suhtes on suur. Täna tehtud vead mõjutavad meid aga pikka aega, püüdkem neid võimalikult vähe teha.