Geoloog Vello Kattai ütles, et tema nägemus
Jordaania põlevkivi kasutusele võtmise osas on hoopis tagasihoidlikum kui Eesti
Energial, kui mitte pessimistlik.
Möödunud nädalavahetusel sõlmis Eesti Energia Jordaanias 250 000 dollarilise (kolme miljoni kroonise) suuruse tehingu, mille kohta Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive esitas väga optimistliku arvamuse. Lepingu eesmärgiks on El Lajjuni põlevkivimaardla uuring ning lõppeesmärgiks - riiki põlevkiviõlitehase rajamine.
Kattai sõnul on ta tegelenud ligi 20 aastat põlevkivi uuringutega ja erinevate põlevkivide ja põlevkiviõli koostise ja kvaliteedi võrdleva analüüsiga. "Minu nägemus Jordaania põlevkivi kasutusele võtmise osas on hoopis tagasihoidlikum, kui mitte pessimistlik," ütles geoloog.
"Jordaanias on teada terve rida põlevkivimaardlaid, mis paiknevad põhiliselt maa keskosas, Ammanist lõunas ja Surnud merest idas. Kõige põhjalikumalt on uuritud EL Lajjuni leiukohta, kus põlevkivivaru hinnatakse ligi 1,3 mld tonnini. Jordaanias jt Vahemeremaades leviv põlevkivi on esiteks väga madala õlisaagisega. Laboratoorne õlisaagis uuritud põlevkivi proovidest on 7-11%, seega tööstuslik õlisaagis võiks olla 5-8% tasemel (Eesti põlevkivist 12-17%). Põlevkivi rikastamisvõimalus puudub. Arvutuslik õlisaagis orgaanilisest ainest on 35-40%, võrdluseks kukersiidist keskmiselt 66%," rääkis geoloog.
"Vahemere põlevkivid on kõrge väävli sisaldusega - 2,5-5,0%, millest valdava osa moodustavad orgaanilised väävliühendid. Orgaaniline väävel ümbertöötlemisel suures osas läheb vedelproduktidesse ja gaasi. Väävli sisaldus põlevkiviõlis võib ulatuda 5-7%. Olemasolevad väävli ärastamise tehnoloogiad ei anna vajalikku efekti. See võib osutuda üheks põhiliseks Jordaania põlevkivi kasutamist piiravaks teguriks. Õlitehase rajamisel tuleb arvestada ka, et tegemist on magedaveevaese piirkonnaga, tekkivate suurte keskkonnaohtlike tahkete tööstusjäätmete kogustega ning rangete keskkonnanõuetega nii jäätmetele kui õhusaastele," lisas Kattai.
Seotud lood
Riiklikul elektrimonopolil aitab Jordaania
õlivälju vallutada riigi endine luurekoordinaator Eerik Niiles Kross.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.